Mõistagi tunneksid inimesed end nädalases täielikus pimeduses psühholoogilises plaanis üsna sandisti, oleksid unisemad ja jõuetumad kui tavaliselt. Organismile vajalikku D-vitamiini toodetakse nahas Päikese UVB-kiirte toimel ning kui Päikest pole, ei tekiks seda selles plaanis üldse. Tõsi, Eestis on Päike niikuinii D-vitamiini allikaks vaid kolmel-neljal suvekuul, mitte praegusel ajal.

Kogu planeet mattuks pimedusse ja temperatuur langeks üsna kiirelt. Nädalaga jõuaks see kukkuda keskmiselt umbes – 17,8 °C kanti. See on küll peaaegu pakane, aga siiski veel mitte nii külm, et elu täielikult välja suretada. Aasta ilma Päikeseta ja temperatuur meie planeedil oleks langenud -73,3 °C juurde.

Kui Päike ja selle soojus veel kauemaks kaoks, siis jäätuks ookeanide pind püsivalt, aga sügavamad maailmamere kihid jääksid sadadeks tuhandeteks aastateks siiski vedelaks. Miljonite aastate pärast jõuaksime lõpuks stabiilse temperatuurini, mis oleks umbes -204 °C, ütleb California tehnoloogiinstituudi planetaarteaduste professor David Stevenson.

Mõned mikroorganismid, kes maakoores elutsevad, jääksid pikemas perspektiivis ellu, aga suurem jagu elu kui sellist kaua vastu ei peaks. Ilma Päikeseta jääb toimumata taimede fotosüntees, mille käigus päikesevalgusest keemiline energia saab ja suurem jagu taimestikku sureks paari nädala jooksul. Suured puud peaksid aastakümneid vastu tänu oma aeglasele ainevahetusele ja toitainete varudele. Taimede kadumise tõttu lõppeksid otsa ka loomad, kes neist toituvad.

Astronoomiaprofessor Eric Blackman pakub, et inimesed võiksid elada näiteks allveelaevades, mis sõidaksid või hulbiksid ookeani sügavamates ja selle stsenaariumi järgi soojemates kihtides. Teine variant oleks kolida Islandile, kus juba praegu peaaegu 90 protsenti kodusid geotermilist energiat kasutab.

Suurim muudatus tuleks Päikese kadumisega kosmilises plaanis. Maa teatavasti tiirleb ise pidevalt pööreldes ümber Päikese. Päikese diameeter on Maa omast laias laastus umbes sada korda suurem ning tähe külgetõmbejõud on see, mis planeete orbiitidel hoiab. Ilma Päikese külgetõmbejõuta hõljuks meie siniroheline helmes lihtsalt kusagile suvalisse suunda minema, põrgates tõenäoliselt ühel hetkel mõne muu suurema või väiksema kosmilise kehaga kokku ja lõpetades kringliks külmunud elusolendite - kui neid veel on - lõdisemise lõplikult.