Mis ikkagi hukutas Virgin Galacticu kosmoselennuki? Kütusepaak see ei olnud
Jutud kosmoselennuki SpaceShipTwo, ehk VSS Enterprise rakettmootorite plahvatusest võib tõesti maha kanda, sest Mojave kõrbest leiti selle reedel hävinenud kosmoselennuki mootorid siiski enam-vähem tervelt. USA uurijad pole küll välistanud võimalikku piloodi viga katastroofi põhjusena.
Nn "sulena hõljumise" süsteem, mis peaks kosmoselennukit kõrgustest laskumisel liigutatavate tiibadega (nn "sulgedega") pidurdama, käivitus igatahes enneaegselt. Selle süsteemi käivitamine peaks olema kaheastmeline protseduur, ometi jõudis kaaspiloot alustada vaid esimest neist, ülejäänu toimus ootamatult ise. Kui süsteem oli lukust lahti tehtud, tulid tiivad ise valesse asendisse ja kaks sekundit hiljem lennuk purunes.
Küsimus on nüüd selles, kas vea tegi kaaspiloot, või oli viga lennuki ehituses. 39-aastane kaaspiloot Michael Alsbury hukkus, piloot Peter Siebold (43) jõudis 15 kilomeetri kõrguselt siiski langevarju avada ja on praegu tõsiste vigastustega haiglas arstide hoole all. Lennuk oli 37. korda testilennul, reisijaid veel pardal ei olnud.
Virgin Galactic palkab pilootideks vaid parimatest parimaid, kuna tegemist on eksperimetaalse lennuvahendiga, millel autopilooti pole ja kõik tehakse manuaalselt. Mida primitiivsemad süsteemid, seda lollikindlamad, on olnud neine hoiak, kirjutab Wired. Liigutatavad tiivad peaks andma laskumisel suurema vabaduse kui varasematel kosmosesüstikutel oli, aga ilmnes, et nüüd oligi probleem just nendes.
Scaled Composites Model 339 ehk SpaceShipTwo (SS2) on lennukitüüp, mis on ette nähtud startima maapinnalt kandelennuki WhiteKnightTwo küüdis, sobivale kõrgusele jõudes käivitaks lennuk oma rakettmootorid, et tõusta enam kui saja kilomeetri kõrgusele. Siis aga liugleks lennuk juba oma liigutatavate tiivade abil tasapisi Maa peale. Teadaolevalt kõrgemal kui 22 kilomeetrit seda meetodit kasutada veel ei ole õnnestunud.
2010. aastal valminud esimene seda tüüpi kosmoselennuk VSS Enterprise hävines nüüdses katastroofis täielikult, teine, VSS Voyager on tehases alles valmimas. Kui peaks ilmnema tõesti, et lennuki hukutas struktuuriviga selle välja sirutatavate "sulgedega", võib Virgin Galacticul ja lennukeid tootval firmal Scaled Composites tekkida tungiv vajadus kosmoselennukites midagi tõsiselt ümber teha. Kosmoseturism inimelude hinnaga ei ole kellegi jaoks atraktiivne äriidee.
Ebaõnn käib kosmoselennunduse juurde
Eelnenud aastatel oleme näinud nurjumisi pigem Venemaa kosmoserakettide stardil, nüüd tabas aga ühe nädalaga katastroof ka kahte lääne erafirmat, mis kosmoselendudega tegelevad.
Esmalt purunes USA ettevõtte Orbital Sciences Corporation ehitatud Antares rakett, tuues tagasilöögi mitte ainult rahvusvahelise kosmosejaama varustamisele, vaid näiteks ka plaanidele tulevikus asteroididelt maavarasid kaevandada. Briti erafirma Virgin Galactic kaotas aga USA-st startinud kosmoselennuki VSS Enterprise, mis oleks pidanud hakkama sel või järgmisel aastal turiste kosmoselennule viima.
NASA jaoks viimane suurem õnnetus oli 2003. aastal kosmosesüstiku Columbia hukk. Tänavu augustis hävines katsetusel Alaskas aga USA armee katsetatud Advanced Hypersonic Weapon ehk siis Edasijõudnud (enam kui viiekordse) ülehelikiirusega relv.
