Miljardärid on tõsiselt valmis kosmosesse tehaseid rajama

 (32)
Miljardärid on tõsiselt valmis kosmosesse tehaseid rajama
16 Psyche, üks kümnest suurimast asteroidist asteroidivöös, mis hulbib päikesesüsteemis umbkaudu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Kunstilisel visandil on ka orbiiter, mis selle ümber tiireldes selle koostist uurib (hetkel planeeritava missiooni käigus).Kujutis: NASA/JPL-Caltech/Arizona osariigi ülikool/Space Systems Loral/Peter Rubin

Ülejäänud Päikesesüsteemis võiks tegutseda miljard korda suurem tööstus kui Maal praegu on.

See võib kõlada ulmeliselt, kuid mõte kolida rasketööstused Maalt minema on praegu teostatavam kui kunagi varem. Maavarade kogumine teistelt planeetidelt või asteroididelt selle asemel, et tarvitada ära see vähene, mis meile Maal veel jäänud on, võib olla inimkonna tuleviku kindlustamise jaoks elutähtis samm.

"Ülejäänud Päikesesüsteemis võiks tegutseda miljard korda suurem tööstus kui Maal praegu on," kinnitas Kesk-Florida ülikooli planetoloog Phil Metzger väljaandele Discover Magazine.

Viimase umbes kümne aasta jooksul on tekkinud hulk uusi ettevõtteid, mis üritavad teha läbimurret kosmosest ressursside kogumise rindel.

Näiteks on ettevõte Planetary Resources Inc. kogunud miljoneid dollareid rahastust asteroidide kaevandamise tehnikate väljatöötamiseks. Rahaliste raskuste tõttu oli ettevõte sunnitud oma esimese astrogeoloogilise kosmose-luurelennu siiski määramatusse tulevikku edasi lükkama.

Seotud lood:

Ettevõtete Blue Origin ja Amazon tegevjuht Jeff Bezos on samuti valdkonnast huvitatud. "Minu hinnangul peame me kosmosesse kolima selleks, et päästa Maa," rääkis Bezos möödunud kuul oma kosmose-ettevõtte kuumaanduri esitlusel peetud kõnes. "Üks fundamentaalne pikaajaline probleem on, et meil saab Maal energia otsa. Lihtne aritmeetika kinnitab seda. See on vältimatu."

Isegi USA riiklik kosmoseagentuur NASA investeeris hiljuti mitu miljonit dollarit selliste tehniliste kontseptsioonide arendamisse, millest oleks abi Kuu kraatrite uurimisel ja asteroidide kaevandamisel.

Planeedi ülekoormatuse probleemi lahendamiseks sobivad ka mitteainelised ressursid. Kosmosesse paigutatud päikeseelektrijaamad võiksid tagasi Maale kiiritada peaaegu piiramatul hulgal energiat. Seega pole imeks panna, et Hiina ongi juba alustanud vastava kava ellurakendamist.

Õhus on ka ohud

Sugugi mitte kõigile ei paista taolised arengud positiivsed. Rühm teadlaseid on alla kirjutanud ettepanekule kaitsta rohkem kui 85 protsenti Päikesesüsteemist inimtegevuse eest.

"Kui me sellele praegu ei mõtle, jätkame nii nagu tavaliselt ning mõnesaja aasta pärast seisame silmitsi äärmusliku kriisiga, mis on oluliselt hullem praegu Maal toimuvast," rääkis ajalehele The Guardian Smithsoniani instituudi astrofüüsika-observatooriumi vanem-astrofüüsik ja pöördumise juhtiv autor Martin Elvis. "Kui oleme Päikesesüsteemi ressursid ammendanud, pole meil enam kusagile minna."

Enne kosmosetööstuse ja -kaevandamise plaanide päriselt teostumist on aga vaja veel palju tööd ära teha, kuna teadlased on taolisele tulevikunägemusele seni lähenenud väga väikeste sammudega. Vaid viis aastat on möödunud sellest, kui USA-s California osariigis tegutsev idufirma Made In Space maailma esimese ettevõttena kosmoses ruumilise objekti printimisega hakkama sai.

Toosama ettevõte sõlmis 2018. aastal NASA-ga tulusa lepingu kosmose uurimises kasutatavate hübriidmetallide tootmissüsteemide arendamiseks. Eesmärgiks on printida detaile kosmoselennunduses kasutatavatest metallidest nagu titaan ja alumiinium.

Jaapani kosmoseagentuuril JAXA õnnestus hiljuti maandada kosmosesond Hayabusa2 tillukesel asteroidil ning — kivimiproovide kogumise eesmärgil — isegi tulistada selle pihta kuul ja visata selle pinnale pomm.

Kirjeldatud edusammud jäävad siiski väga kaugele sellisest tulevikust, kus asteroidide kaevandamisega ammutatakse kõiki vajalikke ressursse süvakosmosesse kolinud inimeste tarbeks. Me pole suutnud isegi kokku leppida selles, millised maailma riigid võivad neid ressursse enda omaks pidada.