Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile?

 (57)
Miks Tallinnas Pirita teel on mälestis 19. sajandil elanud Ameerika langevarjurile?
Foto: Andres Putting

Miks on see Ameerika langevarjur Eestis kuulus?

Mida teeb Eesti pealinnas mälestusmärk Ameerika langevarjurile, kelle nime suur osa praegu elavatest ameeriklastest pole kunagi kuulnud? Ega ka eestlastest.

Jutt käib mehest nimega Charles Leroux, sünd. Joseph Johnson, kes sai kuulsaks millegi nüüdisajal täiesti igapäevase — langevarjude — demonstreerimisega.

USA idarannikul trapetsiakrobaadi ja iluvõimlejana juba omajagu kuulsust kogunud, hakkas Leroux 1880. aastatel tegema eksperimente langevarjude ja õhupallidega ning katsetama iseenda konstrueeritud langevarju.

Näiteks sulges ta 1886. aastal Philadelphias esinejanime „Professor Charles Leroux“ all esinedes liikluse, kui ronis üles mööda liikuvate vahakujude muuseumi (ingl Dime Museum) 30 meetri kõrgust välisseina.

Kohkunud rahvasumma silme all hüppas ta hoone katuselt alla, hoides kinni ligi viie meetrise läbimõõduga langevarjust ja põrutades peaaegu otsa laternapostile. Ühel sündmust vaatama tulnud meeskodanikul nii hästi ei läinud — Leroux sadas talle otse pihta.

Ajaleht New York Times andis teada, et see oli Leroux’ 38. laskumine ja et tema varasemate saavutuste hulka kuulus näiteks allahüppamine New Yorki High Bridge’i sillalt. See oli aga vaid üks mehe hüpetest. Oma julgustükke sooritas ta mitmel pool maailmas.

Teadmata autori 1889. aastal valminud portree Leroux'st. (Foto: Wikimedia Commons)
Seotud lood:

Ühel hetkel sai Leroux’ hea õnn aga otsa. 1889. aasta 24. septembril hüppas kutseline hulljulgur pealtvaatajate silme all alla Eestis toonase Revali, praegusaja Tallinna kohal hõljunud kuumaõhupallist.

Tugev tuuleiil pühkis mehe koos langevarjuga kaldast eemale, Läänemere avaruste poole. Kuulu kohaselt saanud üks õnnetust pealt vaadanud naisterahvas kohapeal südamerabanduse ja surnud. Ka Leroux ise sai hukka — kaks päeva hiljem leidsid kalurid ta surnukeha Tallinna lahe voogudest.

Tallinnas Pirita teel seisab alates 1989. aastast talle pühendatud mälestusmärk — vähetuntud auavaldus mehele, kes enne oma enneaegset surma jõudis sooritada 238 langevarjuhüpet ja kelle julgustükid omaaegsete langevarjudega ajendasid järgmisi leiutajaid välja töötama langevarjude nüüdisaegsemaid versioone.

Leroux maeti Kopli kalmistule. Mati Karmini poolt loodud mälestusmärk on pühendatud talle ja lisaks kõigile julgetele ja teotahtelistele inimestele ning kogu Maarjamaa lennundusele.