Miks mõnel tillukesel galaktikal on hiiglaslik must auk?

 (14)
Miks mõnel tillukesel galaktikal on hiiglaslik must auk?
Foto: ESO / Victor Tangermann

"Siniste kribalate" – ülisuurte mustade aukudega pisigalaktikate – päritolu mõistatus on lahendatud.

Universumi kõige kaugemates soppides leidub väga kummastava kujuga täheparvesid. Nood galaktikad, mida neis esinevate sinist värvi valgust kiirgavate tähtede arvukuse tõttu nimetatakse „sinisteks kribalateks“ (ingl blue nugget), on keskmisest oluliselt väiksemad, kuid samas on koduks supermassiivsetele mustadele aukudele.

Hiljuti jõudsid astronoomid arusaamisele, kuidas nende galaktikate arenemine ürgses universumis takerdus.

„Sinised kribalad“ pumpasid uusi tähti välja tüüpilistest galaktikatest palju kiiremas tempos tänu piirkonnas leidunud kosmilisele gaasile, mis n-ö täheahju kuumana hoidis, sedastab teadusajakirja Monthly Notices of the Royal Astronomical Society ilmumisjärjekorda võetud värske uurimus, mida jagatakse ka trükieelsete teadusuuringute serveris ArXiv.

Samast kosmilisest gaasist toitusid ka „siniste kribalate“ kesksed mustad augud, mis seetõttu paisusid röögatusuurteks.

Vaestel „ülesöönud“ mustadel aukudel ei olnud muud võimalust kui oma galaktikad "täis oksendada". Liiga suureks paisunud mustade aukude tekitatud pursked olid nii võimsad, et peatasid tähetekke-protsessi, mistõttu galaktikad „tardusid“ ajas sellisel kummalisel kujul.