Meist nelja valgusaasta kaugusel oleval planeedil loksub üsna suur ookean

 (23)

Eksoplaneet Proxima Centauri b võib olla eluks kõlbulik, kuna paikneb elukõlbulikus vööndis meie Päikesesüsteemile lähima tähe orbiidil, teatasid Prantsusmaal tegutseva uurimisinstituudi CNRS astronoomid. Uurijad on väitnud, et Proxima b võib olla Maale üsna sarnane planeet ning et selle pinnal võib esineda ookeane, mis katavad planeedist suure osa.

Proxima b mass on Maa omast 1,3 korda suurem ja see tiirleb oma ematähest Proxima Centaurist u 7,5 miljoni kilomeetri (0,05 astronoomilise ühiku) kaugusel. Tähe Proxima Centauri mass on Päikese massist väiksem. Kuna ematähe kiirgus on Päikese kiirgusest ka tuhat korda nõrgem, võivad tingimused eksoplaneedi Proxima b pinnal sobida eluks mitmesugustele organismidele.

Astronoomide hinnangul võib eksoplaneedi pinnal leiduda vett, mis suurendab elukõlbulikkuse tõenäosust. Astronoomid arvutavad eksoplaneetide massi selle järgi, kui palju valgust need ematähe eest möödudes varjutavad, vahendab perfscience.com. Vastupidiselt sellele, mida võiks oodata, ei tähenda ematähele nii lähedal tiirlemine, et Proxima b pind oleks vedela vee jaoks liiga tuline, sedastas CNRS presisteates.

Eksoplaneet avastati tänavu augustis. Seni pole Proxima Centauri b transiiti — ematähe eest möödumist — veel vaadeldud, mistõttu oli töörühm sunnitud planeedi koosseisu ja raadiust hindama simulatsioonide toel. Nende kalkulatsioonide kohaselt peaks planeedi raadius võrduma 0,94–1,4 Maa raadiusega, s.t keskeltläbi 6371 kilomeetriga.

Seotud lood:

Kui planeedi raadius oleks väikseim võimalik 5990 km, oleks see äärmiselt tihe. Planeedi metallist tuum moodustaks kaks kolmandikku selle massist, seda ümbritsev kivine vahevöö ülejäänud massi. Kui planeedi pinnal leidub vett, ei saa see moodustada rohkem kui 0,05 protsenti planeedi kogumassist, märkis töörühm — taoline kogus on sarnane Maal leiduva vee kogusele, mis moodustab vaid 0,02 protsenti Maa kogumassist.

Juhul, kui planeet on suurimate võimalike gabariitidega — s.t raadiusega 8920 km —, peaks Proxima b mass jagunema umbes võrdselt kivimiohtra keskosa ja seda ümbritseva vee vahel. „Sellisel juhul kataks Proxima b-d üksainus suur, 200 km sügavune ookean,“ arvasid CNRS-i uurijad.