Meie kandi vanake: Päikesesüsteemi eakaima planeedi sünniaeg on nüüd kindlalt teada
Space.com vahendab, et planeedi kivine tuum oli juba vaid miljon aastat pärast Päikese teket kasvanud kakskümmend korda Maast massiivsemaks.
Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi hiiglaslikust gaasi- ja tolmupilvest. Päike sündis esimesena ning ülejäänud materjalist, mis niinimetatud protoplanetaarse kettana ümber värske tähe tiirles, tekkisid siis järgemööda planeedid. Varasemadki teooriad on arvanud, et Jupiter pidi tekkima üsna varakult, kuid planeedi täpne tekkehetk püsis seni saladuses.
Vastavaldatud uurimustöö peaautor Thomas Kruijer Saksamaalt Münsteri ülikoolist ja Lawrence Livermore`i riiklikust laboratooriumist USA-s Californias lausub, et Jupiteri moodustumise ja kasvamise lugu dateeriti erinevaid Maale langenud raudmeteoriite analüüsides. Nende vanused määrati omakorda meteoriitide molübdeeni- ja volframiisotiipide hulga järgi.
Töös järeldati, et meteoriidid olid pärit kahest eraldiseisvast protoplanetaarses kettas asunud nn. reservuaarist, mis olid 2-3 miljoni aasta jooksul teineteisest eraldatud ja mille eksistents algas umbes miljon aastat pärast Päikesesüsteemi teket. Just kahe reservuaari eraldatus viitabki sellele, et miski säärane pidi kettasse vahele tekkima, mis ei lasknud reservuaaridel meteoorimaterjali vahetada.
Arvatakse, et see miski oligi värskelt tekkinud Jupiter. Selle tuuma mass pidi olema umbes 20 korda Maast suurem vältimaks kahe reservuaari materjalide segunemist. Seega pidi gaasihiid nii suur olema juba Päikesesüsteemi ajaloo esimese miljoni aasta sees. Seejärel Jupiteri kasv aeglustus ning planeet ei jõudnud 50 Maa massini varem kui 3-4 miljoni aasta jooksul pärast Päikese teket, ütlevad teadlased. Hetkel on Jupiteri mass aga umbes 318 Maa massi.
