Taoliste järelduste aluseks on esialgne vaatlusuuring nimetusega SMASH (ingl Survey of the Magellanic Stellar History; Magalhãesi pilvi moodustavate tähtede ajaloo uuring). Uuringut viiakse läbi teleskoopidega, mille hulka kuulub Tšiilis Cerro Tololo mäel tegutseva Põhja- ja Lõuna-Ameerika ühisobservatooriumi CTIO (ingl Cerro Tololo Inter-American Observatory) neljameetrise läbimõõduga Victor M. Blanco nimeline peegelteleskoop Blanco 4m, vahendab astronomy.com.

Suur ja väike Magalhãesi pilv annavad tooni lõunapoolkera tähekaardil. Ehkki nime on täheparved saanud maadeavastaja Fernão de Magalhãesi järgi, kes eurooplaste tähelepanu neile juhtis, olid need kõigi lõunapoolkera kultuuride hulgas ammugi tuntud. Suur Magalhãesi pilv LMC (ingl Large Magellanic Cloud), mille nurksuuruseks on umbes viis kraadi ehk kümme Kuu läbimõõtu, näeb inimsilma jaoks välja nagu Linnuteest irdunud tükk. Kuna täheparv paikneb meist umbes 160 000 valgusaasta kaugusel, pole ka selle kõige kirkamad tähed teleskoobi abita eristatavad.

Teadlaste töörühm on tuvastanud suurde Magalhãesi pilve kuuluvaid tähti kuni 20 kraadini, s.t 55 000 valgusaastani küündivatelt nurkkaugustelt. Vastavad mõõtmised sooritati CTIO teleskoobi Blanco 4m külge paigaldatud uue kaameraga, mis kannab nime DECam ja võimaldab SMASH-i töörühmal tuvastada tuhme tähti palju laiemast piirkonnast kui kunagi varem.

Tänu teleskoobile Blanco 4m on SMASH-i teadlastel õnnestunud tuvastada äärmiselt hõredaid tähestruktuure — kuni 400 000 korda tuhmimaid Linnutee suhteliselt kahkjast viirust öötaevas. See on võimalik tänu DECam’ile, mis suudab suurel vaatlusväljal tuvastada Magalhãesi pilvedesse kuuluvate üksikute tuhmide tähtede valgust. (Astronoomide erialases kõnepruugis öeldakse selle kohta, et vaatlusuuringu alumiseks pinnaereduspiiriks on umbes 35 suurusjärku kaaresekundi ruudu kohta.) Tänu sellele saavad uurijad tuvastada varasemast palju vähem kirkaid tähestruktuure.

Töörühm uurib ka nn Magalhãesi voolu (ingl Magellanic Stream) — gaasilist struktuuri, mis kaht täheparve ühendab ja neid meie suhtes nii eest- kui tagantpoolt kätkeb. Esmakordselt rohkem kui 30 aasta eest tuvastatud Magalhãesi vool näitab selgelt, et kaks galaktikat mõjutavad vastastikku nii teineteist kui ka meie Linnuteed. Täheteadlased on lootnud juba ammu leida gaasivoolust tähti, kuid seni pole ühtegi tuvastatud. Tõenäoliselt johtub see voolus esinevate tähe mõõtu taevakehade tuhmusest, mida enne uue kaamera kasutuselevõttu polnudki võimalik märgata.