Mehitatud erakosmoselendude ajastule rajab teed NASA erameeskondade programm


Mehitatud erakosmoselendude ajastule rajab teed NASA erameeskondade programm
Orion kapsli test NASA Johnsoni Kosmosekeskuses koos täisvasrustuses meeskonnaga. Foto: NASA 2016.

Ajal, mil mõningad maailma suurriigid püüavad oma identiteeti teiste seas endiselt esile tõsta uhkete kosmose soolomissioonide korraldamise ja järeletegemisega, on USA tõstnud oma erafirmade huvid riiklikust ambitsioonist ettepoole, asudes seega võistleja kohalt pigem treeneri ja toetaja rolli.

Kirjutab Eesti kosmoseveeb

NASA Erameeskondade Programm (Commercial Crew Program, ehk CCP) on loodud eesmärgiga hõlbustada USA erafirmadele selliste tehnoloogiate arendamist ja ligipääsu, mis on vajalikud inimese saatmiseks kosmosesse, kosmoses ohutult elus hoidmiseks ning tagasi toomiseks.

Programmi raames on esialgseteks fookusteks inimese saatmine Maa madalatele orbiitidele ning Rahvusvahelise Kosmosejaama pardale. Pikem eesmärk on aga Maast palju kaugemad sihtkohad – Kuu, Mars, asteroidid ja teekond avakosmoses, mis nendeni jõudmiseks vajalik läbida. Kuna sellise kaliibriga missioonid poleks jõukohased ega jätkusuutlikud ei era- ega avalikule sektorile kummalegi üksinda, on nii USA erasektor kui riik veendumusele jõudnud, et ühiselt jõud ühendades jõuab kiiremini eesmärgini.

Seda on väitnud ka Ray Johnson, Lockheed Martini peainsener Rahvusvahelise Astronautika Kongressi avakõnes 2014. aastal Torontos: „Mitte ükski riik pole niivõrd rikas, et lubada endale edukat Marsi missiooni üksina, isegi mitte Ameerika Ühendriigid".

Seotud lood:

Seepeale ongi NASA loonud spetsiaalse programmi, et aidata kaasa erafirmade võimekuse tõstmisele korraldada edukalt mehitatud kosmoselende. NASA CCP-ga on ühinenud järgnevad firmad, kes panustavad järgmistesse arendustegevustesse järgmiste NASA-poolsete lepingutega kogumahus 8,2 miljardit dollarit.

Alliant Techsystems

  • Osales erameeskondade arendusfaasis nr 2 (CCDev2)
  • Firma panus NASA poolt rahaliselt mittetoetatud

Blue Origin

  • Osales erameeskondade arendusfaasides nr 1 ja 2 (CCDev1 ja CCDev2)
  • Lepingute maht $25.6 milj.

Boeing

  • Osales faasides CCDev1, CCDev2, CCiCap, CPC and CCtCap
  • Lepingute maht $4.82 mild.

Excalibur Almaz Inc.

  • Osales erameeskondade arendusfaasis nr 2 (CCDev2)
  • Firma panus NASA poolt rahaliselt mittetoetatud

Paragon Space Development Corp.

  • Osales faasis CCDev1
  • Lepingute maht $1.4 milj.

Sierra Nevada Corporation

  • Osales faasides CCDev1, CCDev2, CCiCap and CPC
  • Lepingute maht $363.1 milj.

SpaceX

  • Osales faasides CCDev2, CCiCap, CPC and CCtCap
  • Lepingute maht $3.144 mild.

United Launch Alliance

  • Osales faasides CCDev1 and CCDev2
  • Lepingute maht $6.7 milj

NASA organiseeritud ühisele programmile lisaks on oma planeetidevahelisest ambitsioonist avalikkusele teada andnud sellised firmad nagu SpaceX ja Lockheed Martin.

28. aprillil 2016 teavitas SpaceX avalikkust, et saadab esimesed mehitamata Dragon kapslid Marsi poole teele juba 2018. aastal. „Dragon2 kapslid on disainitud maanduma kusiganes meie päikesesüsteemis. Red Dragoni Marsi missioon on aga esimene testlend,“ säutsus SpaceX tegevjuht Elon Musk hiljuti läbi Twitteri.

Kui rääkida Marsi missiooni peamistest tehnoloogilistest komponentidest, mille arendamise tõttu kogu ülejäänud arendus on pigem vaikivas faasis on sunnitud olema, siis need tehnoloogiad on suure tõestejõuga kanderaketid ning inimese elutagamissüsteemid pika kosmoselennu vältel.

Kuna Marsile minek ning sealt edukalt tagasitulek eeldab kaheksat ülimalt energiamahukat manöövrit (Maa pinnalt tõusmine, Marsi poole kiirendamine, enne Punast planeeti pidurdamine, planeedile maandumine, planeedi pinnalt õhkutõusmine, Maa poole kiirendamine, ennem Maad pidurdamine ning Maa atmosfääri sisenemine) on kõikide nende manöövrite sooritamiseks tarvis kas siis kaasa võtta, mehitamata lendudega ette saata või kohapeal luua vajalik kogus kütust ja muid eluks vajalikke seadmeid ning materjale.

Misiganes juhul eeldab Marsi missioon aga kas kosmoselaeva orbiidil kokkumonteerimist või mitme eraldi mooduli paralleelset saatmist. Riskide maandamiseks on tarvis aga kanderaketti, mis võimaldaks võimalikult suurte moodulite orbiidile tõstmist. Oluline roll kulude kokkuhoiul on kindlasti ka kanderakettide ja kapslite taaskasutusel. Just seepärast on SpaceX sellel suunal olulisi pingutusi ette võtnud, mille katsetusi on pärast mitmeid kordusekpserimentide raskuste kiustekiuste lõpuks ka edu saatnud. Oluline osa on raketi esimese astme merele maandumisel, kuna nii suudab ettevõtte oma kanderaketi osi maandada olenemata orbiidist, kuhu kanderakett parsjagu saadetist on teele saatma saadetud.

SpaceX on eelteavitanud, et avaldab oma Marsi püsiasustuse kontseptsiooni käesoleva aasta Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil Mehhikos. Mehitatud kosmoselendude plaanides kavatseb osaleda ka Euroopa Kosmoseagentuur ESA, kelle peadirektor Jan Woerner teatas 2015. aastal IAC-l, et ESA kavatseb aktiivselt osaleda püsiasutuse loomisel Kuu pinnale.

Seda, kuidas inimkonna saavutused pürgimaks planeetidevaheliseks tsivilisatsiooniks edenema hakkavad, näitavad nii käesolev kui järgmised aastad kindlasti selgemini kui eelmised, sest plaanidest, mis olid ennem ulmekirjanduse pärusmaa, räägitakse tõsiselt nii kosmoseagentuuride ja soliidsete erafirmade poolt, kui ka akadeemilistes ringkondades.