Eelduseks muidugi hüpotees, et kunagi kauges minevikus on Marss olnud ookeanide ja atmosfäriga kaetud planeet, mis võinuks isegi elu kanda. Tõendeid elust Marsi peal pole seni leitud, küll on sealsest pinnasest leitud jälgi teistsugusest keskkonnast kui praegu.

Atlas V kanderaketi start õnnestus edukalt, nüüd on kosmoserobot MAVEN alustanud kümnekuist teekonda Punase planeedi suunas. Kanderaketi Atlas V ülesandeks oli viia aparaat Maa atmosfäärist välja, seal andis aparaadile lisahoogu raketi ülemine järk Centaur, millest MAVEN samuti edukalt eraldus. Edaspidi peaks aparaat võtma satelliidina koha sisse Marsi orbiidil ja hakkama planeedi ülemist atmosfääri detailselt uurima.


MAVEN  läks maksma 671 miljonit dollarit ja kannab ta oma pardal kaheksat teadusinstrumenti: neutraalgaasi ja ioonikaalu spetromeeter, ultraviolettkujutise spektrograaf, magnetomeeter, päikesetuule elektronide analüüsiseade, SupraThermal ja Thermal ioonikoostise seade, Langmuiri sond ja laineantenn, päikese energiaosakeste uurimisaparaat ja päikesetuule ioonianalüsaator.
Kokku on NASA nüüd ette võtnud 21 starti Marsi suunas, neist 14, ehk 67 protsenti on õnnestunud.