Esimene täiskuu on taevas umbes 12 tunni pärast, ööl vastu homset kl 3 paiku, teine 31. märtsi pärastlõunal. Viimast nimetatakse ka siniseks Kuuks.

Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eenmäe sõnul võib kõigis kalendrikuudes, milles on vähemalt 30 päeva, põhimõtteliselt olla kaks täiskuud, seda juhul, kui täiskuu moment leiab aset kalendrikuu esimesel või teisel päeval. Keskmiselt juhtub seda NASA andmetel siiski korra iga 2,5 aasta jooksul.

Käesolev aasta on aga tema sõnul päris haruldane, sest on kaks sinist Kuud, jaanuari ja märtsi teised täiskuud. "Järgmine kord juhtub sama asi alles 2037. aastal," ütles Eenmäe. "Sellel sinisel ei ole aga midagi pistmist Kuu värviga. Kuu värv võib pisut muutuda sellest, kui tolmune on Maa atmosfäär, kuid see ei ole kuidagi seotud Kuu asukohaga oma orbiidil," lisas ta.

Üks huvitav kokkulangevus on kuukalendris veel: et täiskuu oli kaks korda jaanuaris ja on nüüd ka märtsis, polnud seda veebruaris üldse.

“1000 aasta jooksul on veebruaris 952 täiskuud. Seega 48-l aastal 1000 aasta jooksul ei ole veebruaris täiskuud. Selline kalendrikuu saab olla ainult veebruar, kõigis teistes kalendrikuudes on vähemalt 30 päeva. Kuu faaside muutumise periood on aga keskmiselt 29,5 päeva,” selgitas Eenmäe.