Marss saab tulevikus endale rõnga, nagu on Saturnil. Phobosele võib vaid kaasa tunda

 (11)

Punase planeedi mõju selle kuule Phobosele uurinud teadlased on üha enam veendunud, et Phobose päevad on peagi loetud. Mida enam lähemale see kuu oma planeedile vajub, seda enam kisub raskusjõud Phobost puruks ja seda kindlam on, et kunagi tulevikus saab Marss omale purunenud kuu riismetest rõnga.

Rõngad ümbritsevad praegu välimisi suuri planeete Päikesesüsteemis, nimelt Saturni, Jupiteri, Uraani ja Neptuuni. Saturni eriti silmapaistvad rõngad on olnud juba nelisada aastat kogu maailmale teada. Nüüd on üsna tõenäoline, et hiljemalt saja miljoni aasta pärast võib kosmilisest prügist koosnev rõngas ümbritseda ka Marssi.

Phobos nihkub iga aastaga järjest lähemale oma planeedile ja selle võrra kasvab ka planeedi külgetõmbest lähtuv lagunemine kuul. Üheks võimaluseks on, et kuu kukub kunagi Marsi pinnale, teine ja palju suurem tõenäosus paistab olevat, et 20 kuni 40 miljoni aasta pärast kuu lihtsalt puruneb ja planeedi ümber tiirlev kivipuru jätab endast lõpuks alles nähtava rõnga.

Seotud lood:

Marsil on kaks kuud. 27x22x18-kilomeetrise läbimõõduga Phobos tiirleb planeedist ligi 6000 kilomeetri kõrgusel ja kaotab järjest kõrgust. 15x12x11-kilomeetrise läbimõõduga Deimos tiirleb 23 470 kilomeetri kõrgusel ja seega nii tugevasti planeedi külgetõmbejõu läbi ei kannata.

Lõplikku selgitust, miks kaks kuud kunagi Marsi orbiidile on asetunud, tänaseni ei ole.