Ülisügav uni, mida nimetatakse ka hibernatsiooniseisundiks (ingl torpor) aeglustaks astronautide ainevahetust juba käibel olevate meditsiiniliste protseduuride toel. Loomulikes tingimustes tekib hibernatsiooniseisund iseenesest alajahtumisel, vahendab Space.com.

„Hibernatsiooniseisundi-põhise ravimise teooria on kõlapinda võitnud 1980. aastatest alates ning tõtt-öelda on seda juba alates 2003. aastast laialdaselt rakendatud kriitilises seisundis traumapatsientide haiglaravis,“ kõneles Atlantas tegutseva ettevõtte SpaceWorks Enterprises juures töötav kosmoselennundusinsener Mark Schaffer eelmisel nädalal Torontos toimunud rahvusvahelisel kosmoselennunduskongressil.

„Enamikus suurematest tervishoiukeskustest on olemas juhendid terapeutilise alajahtumise tekitamiseks patsientidel sisuliselt eesmärgiga hoida neid elus seni, kuni neile jõutakse osutada vajalikke raviteenuseid.“

Kombinatsioonis veenisisese toitmisega oleks võimalik kosmosealuse meeskond viia hibernatsiooniseisundisse Marsini lendamiseks kuluvaks ajaks, mis ka kõige optimistlikumate stsenaariumide kohaselt tähendab vähemalt 180 päeva.

Seni on patsientide hibernatsiooniseisundi vältus piirdunud maksimaalselt ühe nädalaga. „Meil pole olnud vajadust kedagi rohkem kui seitse päeva hibernatsioonis hoida,“ märkis Schaffer. „Mehitatud Marsi-lennu puhul tuleks ülempiir nihutada 90 või isegi 180 päevani.“

Majanduslikus mõttes oleks protseduurist johtuv sääst muljetavaldav. Meeskonnad võiksid elada väiksemates laevades, milles oleks vähem mugavusi nagu kambüüsid, treeninguvarustus ning, mõistagi, vesi, toit ja riided.

Üks võimalik tehniline lahendus hõlmab pöörlevat elamiskompleksi, mille nõrk tehisgravitatsioon aitaks ennetada astronautide luude ja lihaste kängumist.

Ettevõtte SpaceWorks läbi viidud ja NASA rahastatud uurimuse kohaselt võimaldaks hibernatsiooniseisundi rakendamine kahandada uinuva meeskonna vajadusteks õhuga täidetavat ruumi viis korda ning vajalikku kogumassi, s.h eluks vajalike kaupade nagu toidu ja vee kogust kolm korda.

Meeskonna suigutamine tehislikku talveunne võimaldaks Marsi-lennuks kõlbliku kosmoselaeva üldkaalu kahandada umbes 400 tonnilt umbes 220 tonnile. „Seda on rohkem kui ühe rasketranspordi-raketi jagu,“ osutas Schaffer.