NASA Curiosity marsikulgur kannab endaga kaasas SAM-nimelist instrumenti, mille eesmärgiks on jooksvalt Marsilt pärinevaid proove uurida. Selle abiga on planeedilt pärinevaid pinnaseproove analüüsitud juba 2012. aastast.

Värskelt avaldatud uuring vaatleski instrumendi mõõtmistulemusi perioodil 2012-2017. Sellest lähtus, et 95 protsenti kraatris olevast gaasist on süsihappegaas, 2,6 protsenti lämmastik, 1,9 protsenti argoon, 0,16 protsenti hapnik ning vähemas mahus oli ka süsinikmonooksiidi.

Kuigi sellisest gaasilisest koostisest oldi teadlikud ka varem, oli siiski midagi, mis teadlastele silma jäi ja see oli hooajaline hapniku hulga muutus. Hapniku hulk tõusis kevadel ja suvel oluliselt rohkem kui teistel gaasidel ning kui prognoosides arvati, talvel oli see aga märkimisväärselt madalam. "Esimest korda, kui me nägime, tundus see täiesti uskumatu," ütles Sushil Atreya, üks uurimuse koostajatest.

Esmalt vaadati üle mobiilse mõõtmisjaama täpsus, kuid pärast kontrolli ei jäänud teadlastel muud üle, kui hakata fenomenile selgitusi otsima. Kuigi esialgu pakuti mitu põhjust välja - näiteks see, et hapnik võiks tekkida Marsi atmosfääris olevate veemolekulide lõhustamisest - ei pidanud ükski neist vett ning teadlased on jätkuvalt hämmelduses.

"Meil on sellele küsimusele vastuse leidmisega raskusi," ütles uurimisrühma juht Melissa Trainer. "See, et hapnik ei käitu igal aastal ja hooajal täpselt samamoodi näitab, et see ei saa tõenäoliselt olla seotud atmosfääri dünaamikaga. Ilmselt on mängus mingi keemiline allikas, mida me veel arvesse võtta ei oska," tõdes ta.

Teadlased rõhutavad, et kuigi nad olukorda hetkel selgitada ei oska, ei tasu järeldada, et mängus on kuidagi Marsi eluvormid. Pigem arvatakse, et hapniku kõikumistega on seotud mingisugused geoloogilised protsessid.