Viimatised vaatlused kulgurite ja orbitaalsondidega on kinnitanud, et Marsi pinnase paaris pealmises meetris leidub vett.

Naaberplaneedile lähitulevikus inimestest uurijate saatmise programmidele ennustab see ainult head.

Inimeste toimetamiseks Marsile ja tagasi kasutatakse tõenäoliselt termotuuma-tõukejõudu või keemilisi rakettmootoreid.

Mõlemale ajamitüübile kõlbab kütuseks vedel vesinik, mida saab toota Marsi pinnast eraldatud veest. Enamgi veel — vesiniku reageerimisel Marsi atmosfääris leiduva süsinikdioksiidiga tekib metaan, mis on omakorda paljutõotav keemiline kütus.

Marsi tingimusi matkivas uurimisjaamas MDRS (ingl Mars Desert Research Station) lävi viidud projekti MarsCrew134 teadur Vibha Srivastava matkis vesinikupõhiste kütuste tootmist Utah' osariigi mägises kõrbes, kus valitsevad tingimused sarnanevad Marsi keskkonna omadega.

USA kosmoseagentuuri NASA Amesi-nimelise uurimiskeskuse internatuuri juhendaja juhatusel ja toetusel tõestas Vibha MDRS-is viibimise ajal, et pinnasest vesiniku tootmine on praktiliselt võimalik.

Mitme kõrbematka käigus otsis Vibha Marsi tuntud piirkondade teadaolevale pinnasekoosseisule vastavaid pinnasetüüpe.

Kogutud pinnaseproovid aeti laboriahjus kuumaks; kaotatud massi alusel määrati proovide niiskussisaldused. Kui õiget sorti pinnas oli tuvastatud, tõi teadlane seda MDRS-i laboratooriumisse mitu kilo.

Vibha kuumutas pinnast modifitseeritud survekatlas, kogus eraldunud auru kondensaatorisse ning lahutas tekkinud vee elektrolüüsi abil vesinikuks ja hapnikuks.

Ehkki kosmoseraketi-kütuse tootmisega võrreldes on kirjeldatud eksperiment suhteliselt lihtne, kinnitab kogu protsessi praktiline läbiviimine pinnase kaevandamisest puhta vesiniku saamiseni, et kütust on Marsil kohapeal võimalik toota.

Alates 2001. aastast on Marsi uurimise populariseerimisega tegelev rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon The Mars Society kutsunud oma Marsi-uurimise kõrbejaama MDRS (ingl Mars Desert Research Station) uurijaid, teadlaseid ja insenere, kes seal hüpoteese testivad, välitöid matkivad ning mooduljaama ehk nn analoogi kitsastes tingimustes elama ja suhtlema õpivad.

Tänavu 18. jaanuaril sisenesid Utah' osariigis Hanksville'i lähistel mägises ja tuulises kõrbes asuvasse MDRS-i kuus kõrge kvalifikatsiooniga teadlast ja inseneri ning üks dokumentaalfilmirežissöör, et veeta mooduljaamas kaks nädalat.