Marsi-maanduri nurjumise põhjus on langevarjus või maandumismootoreis

 (43)

Napilt pool ööpeva pärast seda, kui Marsi pinnale laskumisel kadus side Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-maanduri Schiaparelliga, on laskumisel salvestatud andmed Maale edastatud ja esimesed versioonid probleemide põhjustest tuvastatud.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

Tänaseks on juba teada see, et langevari eraldus maandumisseadmest plaanitust varem, maandumismootorid töötasid plaanitust lühemalt. Agentuur ei ole veel maandumist ebaõnnestunuks kuulutanud, kuid siiamaani ei ole maanduri signaal tuvastada suudetud.

Olulised andmed, mis Schiaparelli edastas Marsi atmosfääri sisenedes emalaevale, on täna varahommikul alla laaditud Maale. Nendest otsivad Euroopa Kosmoseagentuuri eksperdid vastust küsimusele, mis kadunuks jäänud maanduriga juhtus.

Esmased andmed, mida Suur Meeterlaineala Raadioteleskoop (GMRT), samuti Indias Punes asuv eksperimentaalteleskoop ja Marsi orbiidil tiirlev tehiskaaslane Mars Express kinni püüdsid, kinnitavad, et maandur läbis enamiku 6-minutilise maandumise etappidest edukalt, sealhulgas ka langevarju avanemise. Kuid Schiaparelliga katkes side hetk enne seda, kui seade pidi potsatama pehmelt Marsi pinnale.

Seotud lood:

Praegu analüüsivad ESA eksperdid Saksamaal Darmstadtis ESA kosmoseoperatsioonide keskuses erinevatelt seadmetelt saadud andmeid. Täpse pildi ettesaamiseks vajasid eksperdid andmeid ka missiooni emalaevalt nimega Trace Gas Orbiter (TGO), mille küljest Schiaparelli pühapäeval eraldus. Trace Gas Orbiterillt pärinevad andmed laaditi Maa arvutitesse täna varajastel hommikutundidel.

Joonis: ESA

Sellel skeemil on näha, kuidas Schiaparelli maandur pidi eile lõpetama ligi 500 miljoni kilomeetri pikkuse teekonna ning maanduma Marsi pinnale. Asjad plaanipäraselt siiski ei läinud ja Euroopa Kosmoseagentuuri teadlased otsivad vastuseid küsimustele, mis juhtus ja miks juhtus. Kujutis: ESA/ATG MEdialab

Esialgne andmete analüüs näitab, et Schiaparelli sisenemine Marsi atmosfääri ja laskumine läksid nii nagu planeeritud, sündmused aga võtsid ootamatu pöörde pärast kuumakilbi tagumise poole ja langevarju eraldamist. Eraldumine ise näib olevat toimunud varem kui plaanitud. Maandumismootorid, mis pidid juhtima maanduri sisuliselt Marsi pinnale, hakkasid küll tööle, kuid ilmselt lülitusid need välja oodatust varem. Kõrgust, mil maandumismootorid välja lülitusid, ei ole veel tuvastatud (plaani järgi pidi see olema kahe meetri kõrgusel maapinnast). Siiski rõhutavad ESA eksperdid, et analüüs ei ole veel täielik.

Teine pool Marsi-missioonist õnnestus

Samas on Euroopa Kosmoseagentuuri teadlastel öelda edasi ka hea uudis. Samal ajal kui Schiaparelli maandur Marsi suunas liikus, tegi emalaev Trace Gas Orbiter kriitiliselt tähtsa manöövri, pidurdades oma 21 000 km/h kiirust, et Mars „haagiks“ satelliidi oma orbiidile. Selle manöövri sooritas TGO edukalt ning on valmis analüüsima nii Marsi atmosfääri koostist kui olema andmete ülekandejaam tulevikus Marsi pinnale jõudvatele seadmetele, sealhulgas Euroopa Marsi-kulgurile.

„Meil on muljetavaldav tehiskaaslane Marsi orbiidil, valmis teadustööks ja andmete edastamiseks ExoMarsi Marsi-kulguri missiooniks aastal 2020,“ kinnitas ESA peadirektor Jan Wörner. „Schiaparelli tähtsaim missioon oligi testida Euroopas välja töötatud maandumistehnoloogiaid. Andmete salvestamine maandumisel on üks osa sellest tööst. On tähtis, et me õpiksime juhtunust, et olla valmis tulevikuks,“ lisas ta.

Loe veel

„Mis puutub Schiaparelli maandumismoodulit, siis meil on olemas andmed, mis lubavad samm-sammult täielikult aru saada, mis juhtus, ja miks pehme maandumine ei õnnestunud,“ ütles Euroopa Kosmoseagentuuri mehitatud kosmoselendude ja robotuuringute direktor David Parker. „Inseneri seisukohalt on meil eriti väärtuslikud andmeid, millega töötada. Meie uurimistiim kaevub praegu sügavalt andmetesse, praegu veel ei saa me tulemuse üle spekuleerida.

Ajakirjanikud ei saanud pressikonverentsil vastust küsimusele, kas Sciaparelli võib veel olla ühes tükis. Küll aga kinnitas ESA kosmoselaevade valdkonna juht Andrea Accomazzo tänasel pressikonverentsil, et ta on veendunud selles, et tänu Maale laekunud andmetele suudetakse taastada täielik pilt sellest, mis teel Marsi pinnale juhtus.

ExoMarsi missioon

Euroopa Kosmoseagentuuri ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos ühine missioon ExoMars startis Baikonuri kosmodroomilt tänavu 14. märtsil. Marsile jõudmiseks tuli läbida 496 miljoni kilomeetri pikkune teekond, mis võttis aega 7 kuud.

Missioon koosnes kahest seadmest – 3,7 tonni kaaluvast tehiskaaslasest Trace Gas Orbiter (TGO) ja Schiaparelli maandurist. Möödunud pühapäeval, 16. oktoobril, kui Marsini jäi veel 6 miljonit kilomeetrit, need seadmed eraldusid üksteisest. TGO lülitas sisse pidurdusmootori, et jõuda ellipsikujulisele Marsi orbiidile, Schiaparelli aga alustas teekonda Punase planeedi pinnale.

577 kg raskuse Schiaparelli ülesandeks oligi katsetada laskumise ja maandumise jaoks Euroopas välja töötatud tehnoloogiaid ja seadmeid. Sujuva maandumise pidid tagama õhupidurdus Marsi atmosfääris, langevari, maandumismootorid ja põrutust absorbeeriv seadme konstruktsioon. See kõik pidi tagama selle, et Schiaparelli 21 000 km/h kiirus väheneks Marsi atmosfääri jõudes 6 minutiga nullini.

Maandumissüsteemi testimisel on väga oluline eesmärk – samasuguse seadme abil plaanib ESA käivitada ExoMarsi teise etapi ning saata 2020. aastal Marsile ka Euroopa oma Marsi-kulguri.