Mäed ja järved paigas: Saturni kuu Titani pinnast valmis esimene topograafiline kaart

Nagu tänu kosmosesond Cassini missioonile teame, on Titan mähitud paksu lämmastikurikasse atmosfääri ning selle pinnal on vedela metaani järved ja mered. See on ainus paik Päikesesüsteemis, mille pinnal teadaolevalt vedelikku leidub. Ja vähe sellest, pilvedest sajab aeg-ajalt metaani vihmana allagi.

Lisaks on Titan üks peamisi "kahtlusaluseid" meie süsteemis, millelt võiks maavälist elu otsida. Seega teadlasile igati huvipakkuv taevakeha. Kahes hiljuti ilmunud teadusartiklis esitletakse nüüd esimest korralikku Titani kaarti, millelt näeb taevakeha pinnavorme enneolematult detailselt.

ZMEScience kirjutab, et oktorant Paul Corliesil kulus kõigi saadaolevate andmete põhjal kaardi koostamiseks terve aasta. See polnud lihtne ülesanne, kuna Titani pinnast on kõrge lahutusvõimega jäädvustusi vaid 9 protsendi osas. 25-30 protsendist pinnast on selliseid jäädvustusi, mille lahutusvõime on madalam. Ülejäänud Titani kaart loodi aga algoritmi põhjal, mis tähendab, et selle puhul on teada vaid see, missugune see tõenäoliselt välja näeb.

Hakatuseks teame nüüd tänu kaardile, et Titani pind on seniarvatust pisut tasasem. See tähendab, et kuu koore paksus varieerub arvatust rohkem. Veel teame tänu Corliesi kaardile, et Titani pinnal on küll rohkelt mägesid, ent ükski neist ei ole kõrgem kui 700 m. Kaardistatud on ka madalamad punktid, näiteks kaks ekvaatori kandis asuvat lohku. Kolme suurema Titani pinnal asuva metaanijärve kohta võib öelda nüüd, et nende kõigi pind on samal kõrgusel ja nagu teadlased arvavad, on järved on üksteisega pinnaaluses ühenduses.

Fakt, et 10 astronoomilise ühiku kaugusel asuva kosmilise keha pinnal asuva vedelikukogumi hulka ja asukohta määratakse 40-sentimeetrise täpsusega, on iseenesest muljetavaldav ja peaks olema heaks lävepakuks satelliidi edasistele uuringutele. Kahe uuringuga saab tutvuda vastavalt SIIN ja SIIN.