Maaväline elu? Müstilised eredad täpid Marsi-tagusel kääbusplaneedil Ceres

 (31)
Maaväline elu? Müstilised eredad täpid Marsi-tagusel kääbusplaneedil Ceres
NASA/JPL-Caltech/UCLA/MPS/DLR/IDA

19. veebruaril tegi NASA kosmosesond Dawn ülesvõtte kääbusplaneedist Ceres, millel on näha, et Cerese pinna eredaima tähni kõrvale on tekkinud tuhmim kaaslane, mis nähtavasti paikneb samas pinnalohus.

See nähtus võib viidata eredate täppide vulkaanilisele või vulkaanilaadsele päritolule, kuid Dawni sooritatud vaatluseid analüüsivad teadlased soovivad enne täppide täpsemat geoloogilist tõlgendamist ära oodata parema eraldusteravusega ülesvõtted.

Kääbusplaneet Ceres hämmeldab teadlaseid üha rohkem sedamööda, kuidas Cerese orbiidile suunduv NASA vaatlussond Dawn oma sihtmärgile läheneb. Viimatised Dawnilt saadetud fotod, mis on pildistatud peaaegu 46 000 kilomeetri kaugusel Ceresest, näitavad, et varasematel fotodel selgelt eristuvale eredale täpile on siginenud veidi vähem ere kaaslane.

Ioonmootorite tõukel Päikesesüteemis liiklev Dawn peaks Cerese orbiidile jõudma 6. märtsil. Sedamööda, kuidas Dawn teadlastele eelseisva 16 kuu vältel üha kvaliteetsemaid ülesvõtteid läkitab, loodavad uurijad kääbusplaneedi pinna vaatluste põhjal taevakeha päritolu ja evolutsiooni paremini tundma õppida. See nõuab senisest teravamat pilguheitu nii intrigeerivatele eredatele täppidele kui ka muudele selle lummava maailma piirkondadele.

Seotud lood:

Aastatel 2011–2012 külastas kosmosesond Dawn hiidasteroidi Vesta, läkitades Maale rohkem kui 30 000 fotot asteroidi pinnast koos mitmete mõõtmisandmetega, pakkudes hulgaliselt senipüüdmatut teavet tolle taevakeha koosseisu ja geoloogilise ajaloo kohta.

Vesta keskmine läbimõõt on 525 kilomeetrit, Cerese keskmine läbimõõt koguni 950 kilomeetrit. Vesta ja Ceres on kaks kõige suuremat taevakeha Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivöös.