Meie planeedi orbiidil tõenäoliselt vaid ajutiselt viibiva taevakeha läbimõõt arvatakse olevat kusagil 1,9 ja 3,5 meetri vahel. Kuigi taevakeha tiirutab meie ümbruses arvatavasti vaid hetkeliselt, siis kõik sellised maailmaruumis ringi rändavad kehad minikuu tiitlit ei saa. Selleks peab Maa ümber tiirlemise ajaperiood olema võrdlemisi pikk, nagu see on ka 2020 CD3 puhul.
Nimelt leiti asteroidi trajektoori täpsemalt uurides, et see on meie planeedi ümber tiirutanud juba vähemalt kolm aastat, ilma, et keegi seda varem tähele oleks pannud. Esimest korda nähti seda alles 15. veebruaril. Ühe tiiru teeb keha ümber Maa umbes 47 päevaga ning selle orbiit on ovaalse kujuga.
Siiani on ametlikult täheldatud vaid üht teist sellist juhtumit, kus asteroid pikemat aega Maa ümber tiirelnud on. Selle taevakeha nimeks oli 2006 RH120, mis tiirles Maa ümber 2006. kuni 2007. aastani. Lisaks sellele on aga ka mõned kehad, mis tiirlevad lisaks Maale ühtlasi ümber Päikese, kuid mille orbiidid viivad neid ka ümber Maa. Üheks selliseks on 469219 Kama'oalewa.
2020 CD3 pakub kosmoseagentuuridele ja teadlastele suurt huvi, kuna võimaldaks teoorias kosmose kohta palju teada saada. Teatavasti on ju asteroidide uurimine üheks suurimaks eesmärgiks kosmoseuuringutel, kuid kosmoseaparaatide nendele saatmine on kulukas ja aegavõttev ülesanne. Kui asteroid tiirutab aga meie enda planeedi orbiidil, on sellele võimaliku sondi saatmine oluliselt lihtsam.
Võimalik, et selles vallas peab aga värskelt avastatud minikuu pettumuse valmistama. Teadlased lõid keha orbiidi simulatsiooni ja sellest lähtus, et juba selle aasta aprillikuus kaob ebastabiilse orbiidiga 2020 CD3 Maa ümbert. Samas tõdetakse ka, et simulatsioonis võib olla vigu ning seega jälgitakse taevakeha hoolikalt, et näha, mis sellega toimub.
