Maa jääb juba kitsaks? Eesti idufirmad püüdlevad kosmosesse


Maa jääb juba kitsaks? Eesti idufirmad püüdlevad kosmosesse
ekraanitõmmis

Eesti on esimene Põhja-Euroopa riik, kus toimuvad rahvusvaheline kosmoseteemaline ideevõistlus ActInSpace ja hackathon SpaceTech.

Ürituste eestvedajad on CNES (Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus) ja ESA (Euroopa kosmoseagentuur). Korraldajaid on aga mitu: Teaduspargi Tehnopol Startup Inkubaator, Garage48, TTÜ Mektory, Tartu Ülikool, Tartu Teaduspark.

ActInSpace leiab aset 20-21. mail Tallinnas (TTÜ Innovatsioonikeskuses Mektory), millele järgneb Tartus hiljem SpaceTech 2016.

Eesmärk on luua prototüüpe kosmosetehnoloogiate edendamiseks ja võimaluste tutvustamiseks. Idufirmad võiksid satelliiditehnoloogiat äriks kasutada ja kosmoseorganisatsioonide tarbeks ka keerukamaid asju luua.

Kes tunnevad, et teema on huvitav ja võime midagi luua on olemas, kuid kosmosetemaatika jääb esmalt võõraks, tulgu esmalt ActInSpace'ile. Seal saab ideid ja lahendusi kaardistada, et nädal hiljem Tartus prototüüpida.

Loe lähemalt ActInSpace'i ja SpaceTech 2016 kohta.

Kosmos: kellele ja milleks?

Kaksiküritus püüab ümber lükata müüdi, et kosmosele suunatud idufirma loomine on kallis ja ebapraktiline.

Elon Muski ja teiste USA inseneride loodud SpaceX kosmoseraketi edukas orbiidile lennutamine tõestas, et raketti saab lennutada lausa 320 korda odavamalt kui NASA suudab.

Seotud lood:

Eesti tudengisatelliidi programmi algataja Mart Noorma: "Kosmos ei ole mingi fanaatikute eralõbu, kes vaid iseenda meele lahutamiseks riigi või kellegi muu raha tuuri panevad. Eesti kosmoseuuringud on kõigi eestlaste hüvanguks.

Muide, kosmose vallutamist vajab ka arvutitööstus. Mõned protsessorites kasutatavad metallid hakkavad Maal otsa saama ja neid ei osata veel muu materjaliga kompenseerida, nii et praegu paistab sobiv lahendus kosmoseressursside kasutuselevõtt."

Eestlaste senised teod

Paljud on elanud põnevusega kaasa Eesti esimese satelliidi ESTCube teekonnale kosmoses. See pole aga kaugelt kõik, mis tehtud.

Tartu Observatooriumis arendatakse kaugseireinstrumenti Radarkaugseire; lisaks töötavad täisvõimsusel spetsiaalselt satelliitidega sidepidamiseks mõeldud maajaam ja Kosmosetehnoloogia labor.

Tartu Observatooriumi juhtivteadlase Andris Slavinskise sõnul võivad harrastajad lõpuks näha ka majanduslikku tulu.

"Järjest rohkem finantseeritakse erakapitali kosmoseprojektidesse. Tänu kulude vähendamise ja radikaalse miniatuuristamisele oleme ühe sammu kaugusel jätkusuutlikule ja majanduslikult kasulikule kosomoseuurimisele."

Satelliite ja kosmosetehnikat ehitatakse ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kui Eesti esimest satelliiti saab liigitada pigem teadusmissiooni alla, siis TTÜ Mektory

Satelliidiprogramm keskendub konkreetsete rakendustehnoloogiate arendamisele kosmose jaoks, nagu võimekad ja energiasäästlikud arvutid satelliitidele, kõrgsageduslikud sidemoodulid, satelliitide mehaanika ja kosmoseelektroonika.