Suure Paugu „kaja“ kõlab uni­versumis veel praegugi. Kui tähtede­vahelises ruumis asuvat peamiselt vesiniku ja heeliumi molekulidest koosnevat molekulaarpilve miski häirib – näiteks sureb läheduses mõni suur täht ja tekib supernoova –, siis hakkab see pilv tihenema ja kokku tõmbuma. Kui pilve mass ja gravitatsioon on piisavad, algab tähe sünd. Tekib niinimetatud prototäht, mida ümbritsevas protoplanetaarses kettas olevast ainest tekivad tähe ümber planeedid.

Suurem pilv, mis koosneb tähtedest ja planeetidest, aga ka gaasist ja tolmust, tõmbub kokku ning gravitatsiooni mõjul moodustub hiiglaslik spiraal. Miljardite aastate jooksul ühinevad sellega paljud väiksemad pilved ja lõpuks tekib spiraali keskele mõhn. Meie galaktika Linnutee ongi sündinud.

Sellisena kujutaski suurem osa astronoome Linnutee teket pikka aega ette, aga hiljaaegu said nad teatava šoki osaliseks: nimelt tõendavad uued kerasparvede ehk väga vanade täherühmade avastused, et Linnutee ajalugu on olnud palju julmem ja üllatusterohkem. Paljud galaktikad koos neis leiduvate tähtede, planeetide ning gaasi- ja tolmupilvedega põrkusid üks­teisega hullumeelsel kiirusel ning Linnutee tekkis kokkupõrgetes vallandunud võimsate reaktsioonide tagajärjel.

Päike on üks mitmesajast miljardist tähest, mis moodustavad koos tähtedevahelise gaasi ja tolmuga Linnutee. Linnutee koos üle poolesaja lähedal asuva galaktikaga moodustab nn kohaliku galaktikarühma ehk lihtsalt kohaliku rühma, milles olevad galaktikad on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. See on omakorda osa kohalikust ehk Neitsi superparvest, kus on üle 100 galaktikarühma ja -parve.

Kohalik superparv on veel omakorda osa Laniakea superparvest, milles on peale Linnutee umbes 100 000 lähikonda kuuluvat galaktikat. Superparved on universumi ühed suuremad teadaolevad struktuurid. Uusimad arvutused näitavad, et umbes kümnes miljonis superparves asub universumi nähtavas osas kaks triljonit galaktikat. Ometi ei ole veel ülemäära palju möödas sest ajast, mil astronoomid arvasid, et galaktikaid on üksainus. See oli nii veel sadakond aastat tagasi – toona usuti, et kogu universum piirneb­ki Linnuteega.

Teadlased arvasid, et meie koduse galakti­ka tähed, planeedid, tähtedevaheline tolm ja gaas olid kogunenud udukogudesse. 1923. aastal leidis Edwin Hubble udukogusid ka väljastpoolt galaktikat, tõestades niiviisi, et eksisteerib ka teisi galaktikaid.

Loe Linnutee mineviku ja tuleviku kohta lähemalt novembri Imelisest Teadusest!