Lihtsale küsimusele mitu vastust: Kui mitu rõngast on Saturnil?

 (4)
Lihtsale küsimusele mitu vastust: Kui mitu rõngast on Saturnil?
Päikesevarjutus avas vaate Saturni rõngastele 2013. aastal. NASA / JPL-Caltech / Space Science Institute

Saturni rõngad on iluasjad, mis vaevanud astronoomide pead juba Galileo Galilei päevist peale. Kui vanad nad on? Kuidas nad tekkisid? Mis nende otstarve on? Ühelegi neist küsimustest pole ammendavat vastust. Isegi rõngaste arv on ebaselge, sõltudes sellest, mida arvutamisel aluseks võtta.

Smithsonian märgib, et esimesena nägi Saturni rõngaid 1610. aastal Galilei. Esialgu polnud isegi selge, kas need olid rõngad, sest nad tundusid ilmuvat ja kaduvat periooditi. Alles pool sajandit hiljem (1655) suudeti Christiaan Huygensi eksperimendiga tõestada, et need on just rõngad. Sajandeid uuriti neid rõngaid, kuni alles Pioneeride ja Voyageride möödalennud 1970. ja 1980. aastatel avasid otsepilgu planeedile. Ja tänaseni kestva Cassini-Huygens missiooni tulemusel oleme saanud ka väga lähedalt kogutud andmeid.  2004. aastal Saturni orbiidile jõudnud satelliit Cassini pidanuks lõpetama töö juba 2008, kuid selgelt kestab vähemalt 2017. aastani.

Valitsev arvamus on, et rõngad kujunesid umbes sada miljonit aastat tagasi, ehk 4,5 miljardi aastase päikesesüsteemi mõõtkavas päris hiljuti.  Kuid mullu väitsid Boulderi Colorado ülikooli teadlased, et rõngad on siiski sama vanad kui Saturn ise.

Seotud lood:

Täna loevad astronoomid kokku seitse-kaheksa peamist rõngast, mis saanud küll endale tähiseks avastamise järele alfabeedi tähti, aga mitte just tähestikulises järjekorras.  Kõik välimised rõngad pole nähtavasti ka üleüldist tunnustust pälvinud. Mõni teine jaotus võimaldaks rääkida lausa tuhandetest rõngastest, olenevalt nähtavasti foto teravusest.

Rõngas (Wikipedia andmetel)  Kaugus Saturni keskmest (km)   Laius (km)
D-rõngas 66 900   –  74 510 7,5
C-rõngas 74 658   –   92 000 17,5
B-rõngas 92 000   –  117 580 25,5
Cassini eraldusvöönd 117 580   –   122 170 4,7
A-rõngas 122 170   –   136 775 14,6
Roche eraldusvöönd 136 775   –   139 380 2,6
F-rõngas 140 180 30   –  500
Januse/Epimetheuse rõngas 149 000   –  154 000 5
G-rõngas 166 000   –  175 000 9
Methone rõngas 194 230 ?
Anthe rõngakaar 197 665 ?
Pallene rõngas 211 000   –  213 500 2,5
E-rõngas 180 000   –  480 000 300
Phoebe rõngas 4 miljonit – 13 miljonit  

Ka Saturni kuudega pole just olukord selgem, sest tänaseks on kokku loetud 62 kuud selle planeedi ümber tiirlemas, millest 53 on saanud ka nimed, vaid 13 neist on suurema läbimõõduga kui 50 kilomeetrit. Kuud võivad tekitada rõngastes ka laineid, propelleriefekte ja muidki anomaaliaid.

Seitse Saturni suurimat kuud (võrreldes meie Kuuga)

Nimi Läbimõõt (km)  Mass (kg) Orbitaalraadius (km)  Orbitaalperiood (päeva)
Mimas 396 0.4×1020 185 539 0,9
  (12% Kuust) (0.05%  Kuust) (48%  Kuust) (3%  Kuust)
Enceladus 504 1.1×1020 237 948 1,4
  (14%  Kuust) (0.2%  Kuust) (62%  Kuust) (5%  Kuust)
Tethys 1062 6.2×1020 294 619 1,9
  (30%  Kuust) (0.8%  Kuust) (77%  Kuust) (7%  Kuust)
Dione 1123 11×1020 377 396 2,7
  (32%  Kuust) (1.5%  Kuust) (98%  Kuust) (10%  Kuust)
Rhea 1527 23×1020 527 108 4,5
  (44%  Kuust) (3%  Kuust) (137%  Kuust) (20%  Kuust)
Titan 5150 1,350×1020 1 221 870 16
  (148%  Kuust) (180%  Kuust) (318%  Kuust) (60%  Kuust)
  (75% Marsist)      
Iapetus 1470 18×1020 3 560 820 79
  (42% Kuust) (2.5% Kuust) (926% Kuust) (290% Kuust)

Veel enne Cassini missiooni lõppu peaks see tehiskaaslane sukelduma ka ringide keskele, et nendest veel paremat pilti saada.