Lendamise ABC: 15 jahmatavat fakti lennundusest – kas tõde või fantaasia?


Lendamise ABC: 15 jahmatavat fakti lennundusest – kas tõde või fantaasia?
accelerista.com

Lennukoolitaja Toomas Uibo lappas ajalehti ja surfas internetiavarustes ning korjas välja 15 fakti lendamise kohta, mida täie rauaga tõe pähe serveeritakse. Viiruste levitamisest viletsate istekohtade ja otsa saava õhuni – mida kõike meile lendamisest räägitaksegi, et asi põnevam oleks! Et fantaasialendu ohjeldada, otsis Toomas Uibo välja füüsika- ja lennunduse õpikud ning teeb siinkohal selgeks, mis neist uskumustest on puhas fantaasia ning millel on tõepõhi all.

Vahendab Accelerista

1. Lennuõnnetuse seisukohalt on 11 minutit kõige ohtlikumad
Lennuki tõustes ja maandudes ei tarvitse paanikasse sattuda, aga on väga tähtis teada, miks nende ajal peab olema ärkvel ning turvalisuse nõudeid mitte ignoreerida. Statistika põhjal juhtub 80% lennuõnnetustest kolme minuti jooksul pärast õhkutõusmist või kaheksa minutit enne maandumist

Tõsi on see, et lennuõnnetusse sattumise tõenäosus on tänapäeval üliväike. Euroopa ja Põhja-Ameerika lennufirmad transportisid 2015 aastal kokku 3.7 miljardit reisijat ja lennuõnnetuse tagajärjel ei hukkunud ükski inimene (German Wings lennukiga juhtunud katastroof oli tahtlik massimõrv, mitte lennuõnnetus).

Tõsi on ka see, et õnnetused mis lennukitega läbi aegade on juhtunud, on suures osas toimunud tõepoolest stardil ja maandumisel, mitte trassil lennates. Tegemist on pilootide jaoks kõige intensiivsema perioodiga kogu lennust. Madalatel kõrgustel on väga keeruline vigu või rikkeid parandada, sest aeg on väga napp. Maapind on väga lähedal ja gravitatsioon teeb oma tööd väga kiiresti, kui talle selleks võimalus antakse. Aga veelkord, lennata on ülimalt ohutu!

Seotud lood:

2. Lennuk on räpane ja sealt võib saada haigusi
Kõige parem lennuk on õhus olev lennuk. Lennugraafikud on nii tihedad, et teenindav personal ei jõua kahe lennu vaheajal lainerit puhastada. Eriti räpased on lennukiistmed ja eesistuja pingi seljatoe külge kinnitatud tasku, mida enamasti keegi ei puhasta. Ka allalastavad lauad on parajad bakteripesad. Padjad ja tekid, mida personal lennu ajal jagab, näevad pesumasinat korra kuus.

Puhtusefriigina on sul 100 paremat põhjust lõpetada enne lendamisega hüvasti jätmist ööklubide ja restoranide, kinode ja teatrite, laevade ja rongide ning busside külastamine. Loomulikult ei vaheta lennufirma iga lennu järel toolikatteid ega desinfitseeri sinu väikest söögilauda. Miks peakski? Pudelikorjaja vaevalt, et enne Sind sel istmel toimetas. Küll aga võis ta teha seda rongis või bussis.

Piisknakkuse leviku tõkestamiseks on lennuk paremini ettevalmistatud kui üks kõik mis teine transpodivahend. Nii täiustatud õhusüsteemi nagu see on reisilennukis, me mujal ei kohta. Salongiõhk on pidevas tsirkulatsioonis ja segatakse lennukitel tavaliselt 50-50 välisõhu ja mootorite poolt toodetud õhuga. 10 km kõrgusel pole teatavasti elulemiseks piisavalt hapniku. Seepärast tuleb mootoritel õhk alustuseks „kokku pakkida“ ja sealt välja pigistatud hapnik Sinu kopsudesse toimetada. Seega, võta rahulikult!

3. Piloodid magavad pika lennu ajal
Suurbritannias, Norras ja Rootsis tehtud uurimuse põhjal teeb koguni 43% pilootidest lennu ajal väikese uinaku. Iga kolmas piloot tunnistas, et on ette tulnud olukordi, kus reisilennuki õhus olles magavad mõlemad lendurid magusat und

Piloot võib ja teinekord peabki pikal lennul magama. Aga siis on neid meeskonnas tavaliselt tükki 3! Siiski on ka juba erandeid. Kuuldavasti lubab Emirates pikal lennul väsinumal piloodil natukeseks silma kontrollitult looja lasta (controlled napping). Rõhk on sõnal kontrollitud mis tähendab seda, et ka väike tudu on lennunduses täpselt ära reguleeritud ja eks ikka selleks, et kõik ohutu oleks.

See, et mõlemad piloodid korraga Une-Mati juures on, tähendaks rämedat reeglite rikkumist ja suure tõenäosusega võivad nad peale maandumist uut elukutset valima hakata.
Loe pikemalt siit