Leegitsev hukkamine lähema kümne aasta jooksul veel kosmosejaama ei ohusta

 (1)
Astronaut teeb jooksutrenni
Astronaut teeb jooksutrenniNASA

Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on kokku viieteistkümnest moodulist koosnev teaduslaboratoorium, mida haldavad viis erinevat kosmoseagentuuri: ameeriklaste NASA, eurooplaste ESA, jaapanlaste JAXA, venelaste Roskosmos ja kanadalaste CSA.

Nüüd otsustasid ameeriklased, et 1998. aastal üles viidud kosmosejaama rahastamist jätkatakse vähemalt 2024. ja tööd ehk isegi 2028. aastani. Kuna USA on ka suurimaid rahastajaid, siis Barack Obama valitsuse otsus rahastamist pikendada oli kahtlematult oodatud teade ka Venemaal ja mujal, kust rakette kosmosejaama meeskonna või varustusega teele saadetakse.

Tõrkeid selle kosmosejaama töös on ette tulnud juba rohkem kui esialgu kokkugi jaksab lugeda, aga enam kui 150 miljardit dollarit maksma läinud ja ilmselt maailma kõige kallimat üksikeset on ka võimatu lihtsalt maha kanda. Pigem on mõtet sellele mooduleid lisada ja üritada seda oluliselt töökindlamaks muuta.

Tegemist on juba üheksanda mehitatud kosmosejaamaga Maa orbiidil, kuid kõik varasemad on tulnud oma töökõlbuliku aja lõpuks maha kanda ja Maa atmosfääri kukutada, sellist vajadust ISS-i juures veel ei ole. Praegu on kosmosejaamas kuueliikmeline meeskond, sh kolm venelast, kaks ameeriklast ja üks jaapanlane. NASA kulutab oma eelarvest kosmosejaamale umbes kuuendiku, ehk kolm miljardit dollarit aastas. Iga osaline küll rahastab peamiselt vaid oma mooduleid.

Seda 420 kilomeetri kõrgusel tiirlevat kosmoselaboratooriumi on õnnestumise korral võimalik ka sätendava punktina taevas näha. Ta teeb ringi ümber Maa iga 92,90 minutiga: