Hiljutiste katsetega näitasid NASA teadlased ja insenerid, et kosmosejaama välisküljele kinnitatud optiline lasersideseade OPALS (ingl Optical Payload for Lasercomm Science) võib sidepidamises kosmosesse lennutatud objektidega tuua kaasa revolutsiooni ja tõugata troonilt traditsioonilise raadioside.

SpaceX-i transpordirakett Dragon toimetas OPALS-i ISS-i pardale aprillis ning nüüdseks on selle jaoks edukalt möödunud põhimissiooni neli esimest kuud. Vähendamaks miinimumini atmosfääripööriste andmesidet häirivaid mõjusid, rakendab OPALS nelja eri laserit, mille vahel jaotuvad andmed, mis California osariigis Table Mountaini observatooriumi optilise side teleskoobi arendamise laboratooriumis vastu võetakse.

Süsteemi arendamisel on järgmiseks oluliseks sammuks sellise kohanduva optika rakendamine, mis oskaks nende pööriste mõjusid kompenseerida.

“Nelja laseri kiired liiguvad Maal asuvast jaamast läbi taeva kosmosejaamani. Selge tumeda tausta puhul on seadmel väga lihtne planeedi pinnal asuv signaalmajaks leida. Päise päeva ajal on olud keerulisemad, kuid tarkvara täiendades tegeleme me praegu juba ka päevase sidesuutlikkuse parendamisega,” märkis OPALSI programmi haldur Matthew Abrahamson Pasadenas tegutsevas NASA reaktiivuuringute laboratooriumis JPL.

Üks OPALS-i märgilisi sideülekandeid oli öine ülelend Table Mountainist 5. juulil, mis kestis 148 sekundit. Kosmosejaamast “kiiritati” iga 3,5 sekundi tagant videot sõnumiga “Hello, World!” (“Tere, maailm!”). Traditsioonilise raadioside vahendusel võtaks 175 megabitise video saatmine aega kümme minutit.

Teise kordaminekuna võib esile tõsta 200–300 megabaidi jagu insenertehniliste andmete läkitamist Maale, mis võttis aega ainult 20 sekundit. Tavaliselt võtaks sama andmemahu läkitamine aega kolm tundi. Saabunud andmed suudeti täielikult rekonstrueerida, mis näitas, kui väike on OPALS-i bitiveategur.

Üldiselt tõestab OPALS, et laserside Maa ja orbitaaljaamade vahel võib muuta seda, kuidas me teavet kosmosesse läkitame, kuid suurimaks probleemiks antud meetodi juures on muidugi ilmastikuolud. “Ilmnes, et muutuvad ilmastikumustrid ja variatsioonid geomeetrias on meile tõsisteks väljakutseteks,” lisas Abrahamson.