Lähiaastatel sajab Maale Veenusele teel olnud Nõukogude Liidu kosmosesond

 (19)
Lähiaastatel sajab Maale Veenusele teel olnud Nõukogude Liidu kosmosesond
Margil on kujutatud Kosmos 482 sõsarsondi Venera 8Foto: Matsievsky, Wikimedia Commons

Lähiaastatel võib Maale kukkuda 1972. aastal Veenuse poole teele saadetud, kuid ebaõnnestunud sond, mis praeguseni Maa orbiidil tiirelnud. Kuna sond on loodud vastu pidama ka Veenuse kuumusele, kukub hinnanguliselt umbes 500 kilogrammine keha tõenäoliselt tervena Maale.

Kosmos 482 nime kandev sond lagunes õhkutõusul ning osa sondist sadas selle tagajärjel ka orbiidilt alla, kuid suurem osa on siiani üpris stabiilsel ellipsi kujulisel orbiidil ümber Maa tiirelnud. Mitte aga kauaks. Kui siiani on arvatud, et veel õhus olevad sondi osad kukuvad Maale 2023. ja 2025. aasta vahel, kuid Space.com vahendab, et spetsialistid on nüüd asjad ümber vaadanud ning mõned neist ütlevad, et see võib toimuda lausa sel aastal.

"Orbiidi apogee (kõige kaugem punkt - Forte) on vaikselt üha vähenemas. Minu oletuste kohaselt jõuab keha taas Maa atmosfääri kõige varem selle aasta lõpus ning kõige hiljem järgmise aasta keskel," ütles Space.comile satelliidivaatleja Thomas Dorman. Eelmisel aastal oli keha orbiidi keskmine kõrgus umbes 1309,67 kilomeetrit, kuid alles eelmisel aastal oli keha veel oluliselt kõrgemal, 1367 kilomeetri kõrgusel.

Hetkel pole teada, kui suur osa sondist veel ühes tükis on, kuid Dormani hinnangul võiks see olla umbes 40-50 protsenti kosmosesõiduki põhiosast. "Kindlasti elab see atmosfääri sattumise üle," ütles Dorman. Sellest annab tunnistust ka see, et Kosmos 482 sõsarsond Venera 8, mis neli päeva varem kosmosesse toimetati, jõudis õnnelikult tulikuumale Veenusele ning toimetas seal lausa 50 minutit.

Seotud lood:

Kõik pole aga selle prognoosiga nõus - samuti taevas olevate objektide jälgimisega tegeleva CelesTraki liige T.S. Kelso sõnul püsib sond kosmoses veel vähemalt kaks ja pool aastat. Aga ka nemad on sondi atmosfääri sattumise üle elamise suhtes samal meelel. "Meie andmete hinnangul on objekt väga tihe ning võib seega atmosfääri sisenemise edukalt üle elada," ütles Kelso.

Spetsialistid loodavad, et alla sadav sond kukub ookeanisse, kuid välistatud ei ole, et see ka kuskil mujal alla kukub. Sellisel juhul võib sond halval juhul tekitada üpris tõsise katastroofi, õnnelikumal juhul tekitada aga lihtsalt palju elevust ning isegi väikestviisi kullapalaviku.

Näiteks 1973. aastal Austraalias alla sadanud NASA Skylab kosmosejaam tõi kaasa olukorra, kus ajalehed maksid austraallastele kümneid tuhandeid dollareid lihtsalt selleks, et nad tükikese kosmosesõidukist toimetustesse tooks.