„Kui me seda esimest korda Graili materjalides nägime, olime nagu puuga pähe saanud, nähes, kui suur see on ja kui selge see on, kuid ka sellest, kui ootamatu see on,“ ütles Jeffery Andrews-Hanna Colorado Minesi ülikoolist ajakirjale Nature.

„Keegi ei ole kunagi mõelnud, et võiksime näha mõnel planeedil ruutu või ristkülikut sellises mõõtkavas,“ ütles Andrews-Hanna.

Moodustis usutakse olevat jäänuk iidsetest Kuu pinna rebenditest, mis on hiljem täitunud laavaga.

Rebendid tekkisid siis, kui Maa kaaslase pind jahtudes kokku tõmbas. Teadlased ei ole kindlad rebendite vanuse kohta, kuid hinnangute järgi täitusid need laavaga umbes 3,5 miljardit aastat tagasi.

Tavaliselt tekitab jahtumine eelkõige kuusnurki, millest on Maal mitmeid näiteid.

„See, mida me näeme Kuul, on kerakujulise geomeetria osav trikk. Selle mõõtkava moodustiste puhul on 120-kraadiste nurkadega hulknurgal kuue asemel neli külge,“ ütles Andrews-Hanna.