Kulgur avastas Kuul uut tüüpi kivimi, mis aitab Kuu tekkelugu mõista

 (13)
Kulgur avastas Kuul uut tüüpi kivimi, mis aitab Kuu tekkelugu mõista
Yutu Kuul. (Foto: AP)

Hiina kulgur leidis Kuult enneolematut raudoksiidirikast vulkaanilist kivimit.

Enne kui Hiina kulgur Yutu 2013. aastal Kuu poole startis, oli meie lähima kosmilise naabri pinnal viimatisest kivimiproovide kogumisest möödunud 40 aastat.

Ajakiri Nature Communications annab teada, et värsked kivimiproovid on paljastanud täiesti uut tüüpi kivimi olemasolu Maa loodusliku kaaslase pinnal.

Mehitamata kulgur kogus proove Vihmade mere basseinist, ühest suurematest teadaolevatest kraatritest Päikesesüsteemis.

Vulkaaniline basaltkivim, millest proovid võeti, osutus mineraalse koostise poolest oluliselt erinevaks kõigest muust, mida teadlastel Kuu pinnalt varem leida on õnnestunud.

Kivim pärineb tõenäoliselt suhteliselt noorest piirkonnast, mis kerkis üles vaid 2,96 miljonit aastat tagasi.

Usutavasti tekkis Kuu 4,5 miljardit aastat tagasi, kui mingisugune Marsi suurune taevakeha Maaga kokku põrkas ja hulga seeläbi tekkinud tükke meie koduplaneedi orbiidile paiskas.

Viimaks sulasid Maa küljest lahti löödud kivimid kokku ja jahtusid, kuid pinnaalune radioaktiivne aines jäi taevakeha sisemust kuumutama, tekitades Kuu kraatrite sisse 500 miljonit aastat hiljem vulkaanilise laava “meresid”.

Kulgur Yutu geoloogilised avastused võivad aidata heita valgust noist Kuu-vulkaanidest noorimasse.

Need vulkaanilised kivimid, mida USA ja Nõukogude aparaadid varem Kuu pealt kogunud on, on sisaldanud kas palju või vähe titaani. Hiinlaste kogutud värsket proovi eristab neist asjaolu, et selles leidub keskmisel määral titaaniumi ja palju raudoksiidi.

Kuna eri mineraalid, mida magma sisaldab, kristalliseeruvad eri temperatuuridel, võib mineraalide mitmekesisus kivimiproovides aidata meil paremini mõista Kuu sisemuse ajalugu.