„Sülearvuti“, mida California osariigis Pasadenas tegutsevas NASA reaktiivlaboratooriumis JPL praegu välja töötatakse, on keemiline analüsaator, mille ülesandeks on tuvastada maavälistest pinnaseproovidest nii amino- kui ka rasvhappeid, mida sageli nimetatakse elu ehituskivideks.

Aminohapped moodustavad ühinedes valke, millel on kriitiline roll peaaegu kõigis rakusisestes protsessides, rasvhapped on aga rakumembraanide olulisteks koostisosadeks, mistõttu usuvad uurijad, et mõlema leidmine võib olla märk elu olemasolust praegu või minevikus.

Ehkki keemiline väliraal on üsna tavalise laptopi mõõtu, ei meenuta selle välimus ühegi poeletil leiduva laiatarbe-arvuti oma. Et aparaat mahutaks kõiki keemilisteks analüüsideks vajalikke komponente, peab see rüperaalist märksa paksem olema. Pealeselle ei lülitu see arvuti märjaks saades välja, vaid koguni vajab töötamiseks vett.

Riistapuust võib olla eriti palju kasu jäiste maailmade, näiteks Saturni kuu Enceladuse ja Jupiteri kuu Europa uurimisel, märkis NASA reaktiivlaboratooriumi juures töötav järeldoktor Jessica Creamer.

Pinnaseproovide analüüsimiseks kasutab seadeldis espressomasinale sarnast tehnoloogiat. Aparaat korjab üles vedela või jäätunud proovi, asetab selle vedela veega täidetud katseklaasi ja kuumutab saja kraadini. Seejärel segatakse proovi hulka fluoresteeruvat värvainet, mis aminohapete ja rasvhapete külge kinnitub.

Uurijaid huvitab rasvhapete süsinikuahelate pikkus, mis annaks aimu sellest, millistelt eluvormidelt need pärineda võivad. Pealeselle aga pakub neile suurt huvi „vasakukäeliste“ ja „paremakäeliste“ aminohapete vahekord. „Erikäelised“ aminohapped on nagu teineteise peegelpildid — need koosnevad küll samasse järjekorda paigutunud samadest molekulidest, kuid kuna ühtede ehitus peegeldab teiste oma, on need siiski fundamentaalselt isesugused.

Maal elavad elusolendid koosnevad peaaegu täielikult vasakukäelistest aminohappe-molekulidest, kuid teadlased usuvad, et teistel taevakehadel võib elu vabalt olla moodustunud hoopis paremakäelistest aminohapetest. Oluline on silmas pidada, et elutegevuse käigus tekib rohkem just sellise „käelisusega“ aminohappeid, millest elusolendid koosnevad, mis tähendab, et üht tüüpi aminohappeid peaks leiduma rohkem kui teisi.

„Kui leiame parema- ja vasakukäeliseid aminohappeid võrdsel määral, võime järeldada, et proov pole tõenäoliselt bioloogilist päritolu,“ selgitas Creamer. „Kui leiaksime aga rohkem kas vasaku- või paremakäelisi aminohappeid, kujutaks see seni veenvaimat kinnitust, et teistel planeetidel leidub elu.“Keemilise raali sisse paigaldatud mikrokiip eristab vadakukäelised aminohapped paremakäelistest, et teadlased saaksid nende vahekorra välja arvutada.

Mullu testisid uurijad keemilist väliraali JPL-i juurde kuuluvas Marsi maastikku matkivas keskkonnas nimetusega Mars Yard („Marsi-aed“).