"Me teame, et asteroididel on vett sisaldavaid mineraale. Me oleme seda täheldanud Maale sadanud meteoriitide puhul," ütles teemat uurinud Johns Hopkinsi Ülikooli rakendusfüüsika labori planeediteadlane Andrew Rivkin, kes sel teemal ka värskelt uurimistöö avaldas. Tema sõnul on võimalik, et ka Maal olev vesi pärineb suuresti asteroididelt, seega veepuudust ei tohiks seal valitseda.

Kokku asub Maa vahetus ligiduses umbes 26 kuni 80 veega varustatud asteroidi, mille läbimõõt ületab ühe kilomeetri piiri. Uue uurimuse käigus tuvastati ka, et Maa vahetus ligiduses on 350 kuni 1050 väiksemat taevakeha, mille pinnalt võib vett leida. Suuremale osale neist on oluliselt lihtsam jõuda, kui Kuule, seega on need kosmoselendude seisukohast ülikasulikud avastused.

Teadlased kasutasid asteroididelt vee leidmiseks Maal asuvaid teleskoope. Samas ei saanud nad otseselt vaadata veega seotud infrapunasignatuure, kuna Maa atmosfääris olev vesi võib sel juhul mõõtmistulemusi mõjutada.

Nii tuligi leida probleemile muu lahendus - teadlased otsisid hoopis erilist tüüpi oksüdeerunud rauaga seotud signatuure - kuna raua roostetamist põhjustab vesi, on see hea märk, millest lähtuda. "Kõikjal, kus on täheldatud vee olemasolu, oleme leidnud ka seda konkreetset oksüdeerunud rauda," selgitas Rivkin.

Selle tulemusel oletavadki teadlased nüüd, et Maa läheduses asuvatel asteroididel leidub kokku umbes 400 kuni 1200 miljardit liitrit vett (võrdluseks - Maal on umbes 1 260 000 000 000 miljardit liitrit vett). Seda pole küll palju, kuid kindlasti on see tulevastele kosmoselendudele abiks.

"Ideaalis uurinuks me signatuure kosmosest, kuid hetkel pole meil seda võimalust," ütles Rivkin, viidates, et tulevikus võib uuring korduda ning seejuures kasutataks juba 2021. aastal kosmosesse lennutatavat James Webbi kosmoseteleskoopi.