Satelliidi orbiidile saatmine

SpaceX küsib kuni 23 000 kilogrammi kaaluva satelliidi orbiidile viimise eest 62 miljonit dollarit, vahendab NBC News. Lähiajal peaks tänu uutele tehnoloogiatele iga SpaceX-i kosmoselennu hind langema aga 50 miljoni dollari ringi. Firma kasutab satelliitide transpordiks Falcon 9 kanderakette, mille esimene lend oli juba 2010. aastal.

SpaceX-i üheks peamiseks konkurendiks on United Launch Alliance, kes kasseerib 18,5 tonnise kandami eest 73 miljonit dollarit. See tähendab, et arvestades SpaceX-i uusi hindu, küsib ULA lausa pea kolmandiku võrra rohkem.

Need on aga kõigest alghinnad. Riigiasutused maksavad tavaliselt oluliselt rohkem. Võrdluseks võib tuua, et SpaceX-i küsib 2019. aastal kosmosesse viidava USA õhuväe GPS-satelliidi eest lausa 96,5 miljonit dollarit.

Rahvusvahelisesse kosmosejaama lendamine

Kuna NASA enda kosmosesüstikuid enam ülal ei pea, sõltub ameeriklaste kosmoseagentuur ISS-i jõudmisel venelastest. Venelased aga teavad oma ainuvõimu hinda ning seetõttu on praeguseks ühe Sojuzi istekoha hind tõusnud juba 81 miljoni dollarini. Alles eelmisel aastal maksis üks istekoht "kõigest" 75 miljonit dollarit. Võrreldes vanade heade aegadega on aga ka see röövimine, 2008. aastal maksis istekoht Sojuzil vaid 21 miljonit.

Kuid kaua NASA Sojuzi-orjuses olema ei pea. Ameeriklased loodavad, et juba varsti võivad nad astronaute praegusest oluliselt odavamalt ISS-i lennutada - SpaceX ja Boeing on viidanud, et nende hetkel arendatavatel kapslitel võiks ühe koha hind olla umbes 58 miljonit dollarit.

Tavainimestele mõeldud lennud

Mitteastronautidele suunatud lendude hinnad olenevad suuresti sellest, kuhu on plaanis lennata. Kõige odavamad lennud algavad umbes veerand miljoni dollari juurest, kõige kallimate lendude hind ulatub aga kümnete miljoniteni, täpselt nagu astronautide ja kosmonautide lennud.

Virgin Galactic viib huvilised 250 000 dollari eest atmosfääri ja kosmose piirile, nn Kármáni joonele. Kuigi lendude toimumise aega pole veel täpselt määratud, on sellisele "kosmoselennule" pileti ostnud juba umbes 650 inimest. Kosmosesse viib huvilised tiibadega SpaceShipTwo kosmoselennuk.

Sarnase kava järgi peaks hakkama toimetama ka Amazoni loojale Jeff Bezosele kuuluv Blue Origin, kuid firma pole veel isegi piletihindade paikapanemiseni jõudnud. Hetkel on vaid teada, et inimesed kosmosesse viiv sõiduk kannab nime New Shepard ning piletite müümine peaks algama järgmisel aastal.

Samas on ka palju ülirikkaid inimesi, kes on ennast kosmose lasknud viia eriprogrammi alusel. Näiteks maailma esimene eraastronaut Dennis Tito veetis 2001. aastal kosmoses kaheksa päeva, mille eest maksis ta umbes 20 miljonit dollarit. 2009. aastal külastas ISS-i Cirque du Soleil kaasasutaja Guy Laliberté, kes pidi kokku kraapima 35 miljonit krabisevat dollarit. Veel sel aastal teatas SpaceX, et viib kosmosesse jaapani miljardäri Yusaku Maezawa, kuid ei SpaceX-i juht Elon Musk ega jaapanlane ei soovinud reisi hinda arutada.