Kui kiiresti universum paisub? Häid vastuseid on kaks
Täpsed veatud mõõtmised annavad erinevaid tulemusi ja ainus loogiline seletus sellele peitub maailmaruumi seni avastamata jõududes, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Oletame, et sa sõidad autoga ühest linnast teise – näiteks Tartust Tallinna – ja proovid mõõta, kui kaugel teine linn on.
Kilomeetrilugeja näitab tulemuseks 185,7 kilomeetrit, aga kaardil mõõtes saad vastuseks 186,8 kilomeetrit. Tekib küsimus, kus on viga: kas distantsimõõdik valetab või oled ise valesti mõõtnud – või on pettus veel kusagil kolmandas kohas?
Maailma astronoomidel on praegu peamurdmiseks laual üsna sarnane probleem. Asi pole siiski paaris Eesti linnas, vaid küsimus on palju olulisem, hõlmates sõna otseses mõttes kõike, mida me teame üleüldse eksisteerivat.
Astronoomid uurivad nimelt kiirust, millega universum paisub, ja nad on saanud kaks täiesti erinevat tulemust. Erinevad tulemused andnud mõõtmised on põhjalikult üle kontrollitud ja keegi pole suutnud kusagilt mingit möödalaskmist leida. Selleks, et juhtivad teooriad universumi sisu ja arengu kohta paika pidada saaksid, ei saa ju mõlemad tulemused samal ajal õiged olla.
Kõik astronoomid on ühel meelel selles, et universum paisub kiirenevalt ja selle tagajärjel eemalduvad galaktikad üksteisest. Küsimus on aga selles, milline see kiirus täpselt on.
Universumi paisumiskiirust nimetatakse Hubble’i konstandiks ja astronoomid ei suuda kuidagiviisi ses väärtuses kokku leppida. Ja asi pole üksnes paisumises: kui teadlased teavad Hubble'i konstanti, on võimalik teha ka tagurpidiarvutus ja välja selgitada universumi vanus, ent kui konstandi suhtes ei ole üksmeelt, tähendab see, et me ei tea ka päris täpselt, kui vana universum ikkagi on.
Hubble'i konstanti on raske täpselt määrata. Eri meetodid on andnud kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, aga teadlased arvestasid sellega, et sedamööda, kuidas mõõtmismeetodid ajaga paranevad, jõuavad nad ka täpsemale paisumiskiirusele aina lähemale.
Tegelikult on hoopis nii, et kuigi astronoomid on üha täpsemaid mõõtmismeetodeid välja töötanud, ei ole need suutnud erinevaid mõõtmistulemusi üksteisele lähendada, vaid vastupidi – saadud arvud justkui nihkuvad üksteisest aina kaugemale.
