Kosmosest pärinev raadiopurse tõotas vastuseid, ent ajas teadlased hoopis tupikusse

 (12)
Kosmosest pärinev raadiopurse tõotas vastuseid, ent ajas teadlased hoopis tupikusse
FRB 180916 pärineb rohelise ringiga viidatud alalt, täiesti tavalisest spiraalgalaktikast.Foto: Gemini observatoorium

Kiired raadiopursked (FRB, fast radio bursts) on ühed enim huvi pakkuvad kosmilised nähtused. Nende uurimine jooksis aga viimase avastuse toel hoopis tupikusse.

Astronoomid on juba aastaid kiirete raadiopursete lähtekohtasid kaardistanud, lootuses nende kohta rohkem teada saada. 2007. aastal esmakordselt täheldatud pursete kohta käiv ametlik teooria oli praeguseni selline: korduvad pursked lähtusid tavaliselt kohtadest, kus toimusid tähetekkeprotsessid, ühekordsed pursked aga väga erinevatest kohtadest.

See loogika muutus aga sel hetkel, mil täpsemalt kaardistati FRB 180916.J0158+65 nime kandva korduva raadiopurske asukoht. Kuna varem juba teati, et tegemist on üsna omapärase korduva purskega, mis tõenäoliselt lähtub kuskilt meie lähedalt, pakkus see astronoomidele väga huvi ja nii otsustatigi selle lähtekoht täpsemalt üles pildistada. Nagu öeldud - teoreetiliselt oleks see pidanud lähtuma kas musta augu, pulsari, neutrontähe lähedal või piirkonnas, kus toimuvad aktiivsed tähetekkeprotsessid.

Selgus aga, et see pärineb hoopis ühest tavalisest keskmise suurusega spiraalgalaktikast, mis on tõesti meile kosmose mõistes üpris lähedal - 500 miljoni valgusaasta kaugusel. Astronoomides tekitab tõsist segadust see, et ühtegi tavapärast raadiopursete lähtekohta galaktikast ei avastatud.

"See on kardinaalselt erinev teiste siiani kaardistatud kiirete raadiopursete lähtekohtadest," ütles astronoom Benito Marcote, kes lähtekoha uurimisprotsessi koordineeris. Teadlastel ei ole seega hetkel aimugi, mis raadiopurske tekitas ja kust see võiks pärineda, kuigi selle asukoht on paika pandud.

Seotud lood:

Varasemalt on viidatud ka sellele, et selle konkreetse korduva purske signaali kuju iseloomustavad polarisatsiooninäitajad erinevad teistest raadiopursetest. See ärgitaski teadlaseid seda purset põhjalikumalt uurima. Nüüd tuleb aga tõenäoliselt kõik siiani kokku pandud kiireid raadiopurskeid puudutavad oletused prügikasti heita.

Teadlased loodavad, et paremini aitavad neil kiireid raadiopurskeid ja ka seda konkreetset korduvat purset mõista lähitulevikus kosmosesse saadetavad teleskoobid, mis võimaldavad rohkem lähtekohtasid kaardistada ning ka juba vaadeldud paikasid paremini mõista. Sellised teleskoobid, näiteks James Webbi kosmoseteleskoop ja WFIRST peaks kosmosse jõudma juba paari järgmise tuleva aasta jooksul.