Valju mürina saatel käivituvad raketi H-IIB mootorid ja see kerkib Jaapanis Tanegashima saarel asuvas kosmose­keskuses maapinnalt, et alustada viis päeva kestvat reisi rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISSi poole. Selle raketi pardal on eriline last: minisatelliidid mõõtmetega 10 x 10 x 27 cm, mis on omavahel ühendatud 14 meetri pikkuse terastrossiga.

Need pisikesed satelliidid ja nende­vaheline ühendustross startisid kosmosesse eelmise aasta oktoobris. Paar nädalat hiljem lasid ISSi astronaudid satelliidid jaamast avakosmosesse ning need asetusid orbiidile ümber Maa, liikudes ISSiga samal kiirusel ehk 27 724 km/h. Kaks satelliiti hakkasid seejärel terastrossi aeglaselt enda vahel lahti rullima, tõukudes teineteisest eemale. Kui tross sai lahti rullitud, algas missiooni olulisim etapp: mööda trossi hakkas kahe satelliidi vahet sõitma pisike karbike.

See karbike on põhimõtteliselt maailma ajaloo esimene kosmoselift. Katse nimega STARS-Me rajab aga teed selleks, et juba enne aastat 2050 valmiks täismõõtmetes kosmoselift, mis peaks küündima Maa pinnalt 96 000 kilomeetri kõrgusele kosmoses­se. Seda mööda saaks tulevaste kosmosemissioonide raames eri seadmeid ning muud varustust palju odavamalt ja hõlpsamini üles saata kui tänapäeval.

Katse autorid on Jaapani Shizuoka ülikooli teadlased koostöös Jaapani ühe suurima ehitusettevõtte Obayashiga. Väike liftsõiduk, Miniature Space Elevator (MSE) saadab trossil liikudes ühele minisatelliitidest pidevalt andmeid oma asukoha, staatuse ja võimalike kõikumiste kohta kaablil. Satelliit edastab andmed teadlastele Maa peal. Samal ajal filmivad mõlema satelliidi küljes olevad kaamerad, kuidas sõit trossil sujub.

Miniliftikatse annab teadlastele tähtsat infot trossile avalduvate jõudude kohta. Suure kosmoselifti puhul peab selline tross vastu pidama meeletule koormusele, sest raskusjõud tõmbab seda alla Maa poole. Samal ajal avaldub trossile ka vastupidine jõud, mis tirib selle ülemist osa väljapoole kosmosesse: see on tsentrifugaaljõud, mis tuleneb Maa pöörlemisest. Kogu kosmoselifti süsteem peab seda arvestama, sest see mõjub liftisüsteemile umbes samamoodi nagu siis, kui sa näiteks keerutad end ringiratast, hoides kinni nöörist, mille teise otsa on kinnitatud kivi (võid ka kujutleda, kuidas vasaraheitja sektoris heiteks hoogu võtab). Kui nöör peaks katkema, lendaks kivi tsentrifugaaljõu mõjul sirges joones minema. Sama jõud tõmbab ka lifti kosmose poole.

Loe kosmoselifti projekti kohta lähemalt juuni Imelisest Teadusest!