Kosmoses liikuv metallikamakas oleks nagu mantli kaotanud planeedi tuum

 (14)
Asteroididevöö on üsna kivine paik. fastcompany.com
Asteroididevöö on üsna kivine paik. fastcompany.comNASA

250 kilomeetrise läbimõõduga taevakeha Psyche Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivööndis koosneb suures osas rauast. Teadlased usuvad, et objekti näol võib olla tegu väga ammusel ajal võimsates kokkupõrgetes pealmised kivimikihid kaotanud protoplaneedi peaaegu täielikult paljastatud tuumaga.

Seega pakub Psyche ainulaadset võimalust õppida paremini tundma ka selliste planeetide ja suurte kuude sisemust, mille tuumasid varjavad kilomeetritepaksused kivimikihid, rääkis Andrew Carnegie’ nimelise teadusuuringute instituudi geomagnetismi osakonna juhataja Lindy Elkins-Tanton. “See on absoluutselt ainus planeedi tuuma meenutav taevakeha meie päikesesüsteemis, millest me teadlikud oleme,” märkis teadlane.

Robotsondi läkitamine Psyche’le võimaldaks astronoomidel kujundada parema ettekujutuse metalsetest maailmadest — objektidest, millest seni on teada väga vähe. Kavandatava lennu raames saadetaks Maale esimesed fotod ja muu teave, mis kunagi mõne sellise taevakeha lähedusest kogutud on. “Me teame palju kivim- ja jääkattega taevakehadest, aga kuidas jääb metalsete kehadega?” küsis Elkins-Tanton. “Milline võiks välja näha metallist maailma pind?”

Ta lisas, et pole välistatud, et tugevate kokkupõrgete käigus Psyche’ pinnast lahti paisatud vedel aines tardub enne kosmosessehajumist plaatjateks moodustisteks, nii et kokkupõrkekraatrite servades turritavad taevasse otsekui metallist kardinad.

Seotud lood:

Projekt valmib 2015. aastaks

Psyche’ juurde läkitatav kosmosesond peaks üüratusuure asteroidi orbiidil tiirlema umbes kuus kuud, uurides sel ajal muu hulgas taevakeha topograafiat ja pinnavorme ning mõõtes gravitatsiooni ja magnetvälja tugevust, selgitas Elkins-Tanton.

Tema töörühm on kontseptsiooni kallal nüüdseks umbes aasta aega töötanud. Tõenäoliselt esitatakse see heakskiitmiseks järgmisel korral, mil NASA hakkab Discovery-klassi missioonide jaoks avaldusi vastu võtma. See peaks juhtuma 2015. aastal. Discovery-klass hõlmab selliseid odavamaid uurimislende, mille maksumus pärast stardikulude mahaarvamist ei ületa 425 miljonit dollarit.