Kosmoselennuk hävines: Richard Bransoni unistuse, kas ka mulli purunemine?

 (47)

Turismilennud avakosmosesse, olgugi vaid ühekordsete hüpetena, mis annaks inimesele siis kas kaaluta oleku või oksendamiselamuse, seda lubas Richard Branson korraldama hakata juba 2004. aastal. Kümme aastat hiljem oli laual uus lubadus lende 2015. aastal alustada. Ja ikka vaid lubadus.

Aga eile purunes Virgin Galacticu õhulaevastiku lipulaev SpaceShipTwo, nimega VSS Enterprise, katselennul täielikult, kaaspiloot hukkus, piloot ise jõudis langevarjuga maa peale.

Vastulöök oli ootamatu, kuigi mitte esmakordne Bransoni ettevõtmise ajaloos. Ja nüüd on küsimus kas miljardärist ettevõtjal ikka leidub jaksu oma lubadused siiski teoks teha. Mullustel andmetel ootas turismilende kosmose piirile juba vähemalt 625 inimest, kes olid selle eest ka maksnud juba ette kokku 125 miljonit dollarit. Kirves Virgin Galacticu pea kohal on pöörane.

2008. aasta üleilmne majanduskrahh rikkus osa plaanidest, kas nüüdne lennukihukk purustas kogu programmi, on veel vara öelda. 

Plaadifirmast otse kosmosesse

Seotud lood:

Bransoni tähelend algas 1971. aastal Londonis Oxfordi tänaval avatud plaadipoega, aasta hiljem juba heliplaadifirmaga Virgin Records, mis maailmale pakkunud staaridest näiteks Keith Richardsi, Roy Orbisoni, Genesise, Mike Oldfieldi, Simple Mindsi, ka Janet Jacksoni ja Spice Girlsi hitte.

1992. aastal müüs Branson selle plaadifirma küll maha, et pinnal hoida oma uut vaimustust, lennufirmat Virgin Atlantic, mis oli püsti pandud 1984. aastal. Täna on selle käsutuses 38 lennukit ja firma on üritanud ka olla teerajajaks keskkonnasõbralikumatele lahendustele.

Kaubamärgi Virgin all on Branson katsetanud ka peaaegu kõike muud, odavlendude, kirjastamise, joogivalmistamise, turisminduse, hotellinduse, rahanduse ja ka mobiiltelefonide valmistamise vallas. Üheksakümnendatel aitas ta tõsiselt kaasa Steve Fossetti katsetele õhupalliga ümber maakera lennata, mis õnnestus lõpuks 2002. aastal.

Aga 2004. aasta projekt Virgin Galactic kaalub kõik varasemad lubadused üles. Esmalt katsetati kandelennuki WhiteKnight ja pisikese kosmoselennuki SpaceShipOne'iga, mis Mike Melvilli juhtimisel 2004. aastal ka Maast saja kilomeetri piiri purustas, rekordiks sellega jäi 112 kilomeetrit. 2005. aastal kanti lennuk maha ja asub nüüd Smithsoniani lennundusmuuseumis Washingtonis.

Kosmoseturismi lubades asuti arendama aga juba järgmist põlvkonda, kosmoselennukit SpaceShipTwo, mida õhku tõusmisel kannaks WhiteKnightTwo kandelennuk, sealt võtaks aga kosmoselennuk ise kiiruse üles ja kerkiks kosmosesse. Senistel katselendudel on olnud kõrguse laeks vaid 22 kilomeetrit, ehk kavandatud kosmosepiirist (100 km) jäädi ikka veel kaugele.

Kuju muutvate tiibadega oleks sellise lennukiga ka võimalik laskuda praktiliselt iga nurga all, kuna NASA kosmosesüstikute manööverdamisvõime oli palju väiksem. Lendude alustamiseks lasi Branson ka ehitada 212 miljonit dollarit maksnud Spaceport America New Mexicosse.

Bransoni kosmoselennukeid on valmistanud Burt Rutani ettevõte Scaled Composites, ja kuigi kavas oli ehitada viis SpaceShipTwo tüüpi lennukit, oli praegu neist valmis vaid esimene, VSS Enterprise. Ja see lennuk nüüd purunes, pole küll selge millise "anomaalia" tõttu. Kuni järgmised lennukid valmis ei saa, pole Bransoni kosmoseturismi lubadus lihtsalt teostatav. VSS Voyager on küll põhimõtteliselt valmis, aga seda alles hakatakse testima.

Paraku just testlennul VSS Enterprise ka hävines. Ja see polnud esimene katastroof nende lennukitega, 2007. aastal hukkus kolm töölist kui üks SpaceShipTwo hapnikupaak plahvatas.