Kuiperi vöö taevahehasid uurima suunduv kosmoseaparaat pakuks möödalennul Maa astronoomidele ennenägematult detailseid fotosid varem üheksandaks planeediks peetud kääbusplaneedist, mida seni vaadatud vaid läbi teleskoopide.

New Horizons saadeti teele 2006. aasta alguses, sama aasta suvel lendas ta isegi veidi ootamatult 102 000 kilomeetri kauguselt mööda asteroidist 132524 APL, aasta hiljem aga juba plaanipäraselt 2,3 miljoni kilomeetri kauguselt Jupiterist. Jupiteri orbiidilt kogus ta ka lisahoogu, et võtta suuna Pluutole. Sellest mööduks ta vähem kui 10 000 kilomeetri kauguselt.

New Horizons on teel Päikesesüsteemi kaugematesse piirkondadesse, hetkel asub ta Maast 4,6 miljardi kilomeetri kaugusel. Pluutoni on veel lennata 261 miljonit kilomeetrit. Kõik süsteemid aparaadi pardal töötavad tõrgeteta, hoolimata sellest, et kaks kolmandikku lennumaast on nad olnud välja lülitatud. New Horizons on ka kiireim süvakosmose sond, mis kunagi teele saadetud, stardikiirusega 58 536 km/h, praegune suhteline kiirus Maaga võrreldes on 145 419 km/h.

New Horizons läks maksma 700 miljonit dollarit, ja tegemist on esimese kosmoseaparaadiga, mis peaks järgmisel aastal 20 nädala jooksul Pluutot ja tema kuusid lähedalt nägema. Klaverisuurune ja ligi pooletonnine aparaat saab oma toite plutoonium-238 kütusega raadioisotoopide termoelektri generaatorist (RTG).

Kuna tegemist on pisikese aparaadiga, võib vaid oletada, kas mõni Hubble'i teleskoobiga nähtav täpike kosmoses on New Horizons või mitte, aga side aparaadiga on igatahes olemas.

Kuiperi vöö taevakehi (asteroide, komeete, võibolla ka kääbusplaneete) peaks selle aparaadi abil nägema aastast 2016, ametlik missiooni lõpp on ajastatud aastasse 2026. Saja astronoomilise ühiku kaugusele jõuaks aparaat 2038. aastal, Päikesesüsteemist väljumiseni kuluks veelgi rohkem aega.