Kosmiline vargus: supernoova varastas naabertähelt vesinikku

 (16)

Astronoome rohkem kui kaks kümnendit hämmeldanud täheplahvatuse müsteerium on lõpuks ometi lahendatud. NASA Hubble’i kosmoseteleskoobi kogutud andmete põhjal on rühm teadlasi otsustanud, et supernoova SN 1993J — mida esmakordselt vaadeldi 1993. aastal, nagu nimigi mõista annab — toimus seetõttu, et üks täht „varastas“ teiselt vesinikku.

„Tegu oleks nagu kuriteo toimumispaigaga ja meil õnnestus viimaks röövli isik tuvastada,“ kommenteeris uurimuse kaasautor, California Berkeley ülikooli astronoomiaprofessor Alex Filippenko. „Nimelt varastas kaas-täht enne põhitähe plahvatust sellelt suure hulga vesinikku.“

Üheks märgiks sellest, et toimub midagi ebatavalist, oli SN 1993J koostise analüüs. Tegu oli nimelt IIb-tüüpi supernoovaga. IIb-supernoovad on haruldased täheplahvatused, mille vesinikusisaldus on märksa väiksem kui tavalistel supernoovadel, vahendab LiveScience.

Kas ikka vaadati õiget tähte?

Astronoomid hakkasid supernoova tähepaarilist otsima varsti pärast SN 1993J avastamist. Supernoova leiti meist umbes 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast täheparvest nimega Messier 81. Kaaslast aga ei leitud, kuna supernoovat ümbritsev kosmosepiirkond on nii „ülerahvastatud“, et teadlased ei saanud olla kindlad, kas nad vaatlevad ikka õiget tähte.

Seotud lood:

Olukord muutus viimaks, kui teadlased otsustasid võrrelda optiliste vaatlustega kogutud andmeid Hubble’i teleskoobi ultraviolett-spektris sooritatud vaatlustega, mis võimaldas tuvastada allesjäänud paarilisest eeldatavalt kiirguvate elementide spektri.

Töörühm kavatseb tähesüsteemi tulevikus põhjalikumalt uurida lootuses teha kindlaks veel kaas-tähe omadusi ja seeläbi paremini mõista tähtede plahvatamise põhjuseid.