Kosmiline sideseanss: Pluuto-tagant info saabumisele kulus rohkem kui aasta

 (13)
Kosmiline sideseanss: Pluuto-tagant info saabumisele kulus rohkem kui aasta
Pilt: NASA/JHUAPL/SwRI

Rohkem kui 50 gigabitil andmetel, mille NASA kosmosesond New Horizons Plutost 2015. aastal mööda lennates kogus, kulus Maale teadlasteni jõudmiseks enam kui aasta, andis teada USA kosmoseagentuur.

NASA kuulutas pressiteates, et viimased bitid andmeid Pluto ja selle viie kuu kohta kogus sondi New Horizons pardal töötava vaatlusinstrumendi Ralph juurde kuuluv lähi-infrapuna-spektromeeterkaamera LEISA 2015. aasta 14. juulil.

Andmed jõudsid Maale kiirusega keskeltläbi 2000 bitti sekundis, mis moodustab vaid murdosa vanamoelise sissehelistusühenduse kaudu pakutava interneti kiirusest. Sideühendus katkestati kosmosesondi manööverdamisel, nagu ka sel ajal, kui maapealsed antennid olid sihitud muudele avakosmoses lendavatele aparaatidele.

Andmed võeti vastu Marylandi osariigis Laurelis tegutsevas Johns Hopkinsi ülikooli rakendusfüüsika laboratooriumis möödunud nädala teisipäeva varahommikuks. Sondi New Horizons Maast lahutava kosmilise ruumi läbimiseks kulus igalt bitil viis tundi ja kaheksa minutit.

„Kõigi Maale saadetud rohkem kui 400 teadusliku vaatluse mõistmiseks tuleb meil nüüd teha väga palju tööd,“ märkis projekti juhtiv uurija Alan Stern. „Ja just seda me teha kavatsemegi. Lõppeks ei või ju keegi teada, millal jõuab Maale järgmine ports andmeid mõnelt Plutot külastavalt kosmoseaparaadilt.“

Seotud lood:

Kosmosesond New Horizons suundub juba järgmise sihtmärgi poole, mis kannab nimetust 2014 MU69. Too 20–40-kilomeetrise läbimõõduga kosmosekivi arvatakse pärinevat Päikesesüsteemi kujunemise varajasest etapist ning New Horizons peaks sellest mööda lendama 2019. aasta 1. jaanuaril.

Kuna andmete kogumiseks möödalennul oli ainult üks võimalus, kavandati New Horizons ahmima võimalikult palju infot võimalikult lühikese aja jooksul, mistõttu kogus sond Plutole ja selle kuudele lähenedes andmeid umbes sada korda kiiremini kui neid enne edasilendamist olnuks võimalik koju läkitada.

Kosmoseaparaat oli programmeeritud saatma valikut kõige prioriteetsematest andmehulkadest Maale päevil vahetult enne ja pärast lähenemist väikseimale kaugusele, ning hakkas röögatut hulka ülejäänud andmeid tagasi läkitama 2015. aasta septembris.