Kosmiline kokkupõrge: Rosetta potsatab täna komeedile vastu pead

 (3)
Kosmiline kokkupõrge: Rosetta potsatab täna komeedile vastu pead
Komeet võib Rosetta poolt vaadates meenutada veidi ka ratsut.wikimedia Commons

Ligemale 1,3 miljardit eurot läks see projekt maksma, kui 2004. aastal saadeti tehiskaaslane Rosetta püüdma komeeti 67P / Tšurjumov-Gerassimenko. See ülesanne ka täideti kaks aastat tagasi, kuigi maandur Philae, mis komeedile maha pandi, ei hakanudki korralikult tööle. Ja täna seltsib maanduriga Rosetta ise.

Kokkupõrge ei saa küll olema tugev, kuna on arvestatud, et tehiskaaslase suhteline kiirus komeediga kokkupõrkel on vaid mõni meeter sekundis, aga vähemalt enne kokkupõrget peaks saama paremaid lähivaateid komeedist kui tunamullu Philae nurjunud maandumisel.

Euroopa Kosmoseagentuur ei pea ka väga palju häbenema, ikkagi esimene inimvalmistatud objekt (ja täna ka teine) sai komeedi pinnale toimetatud, ka saadi selle komeedi kohta väga vajalikku andmestikku, et komeetidest oluliselt paremini aru saada.

Kuid oodati sellelt missioonilt ju palju rohkem, jäine tolmupilv, mis Rosetta kokkupõrkel komeedi pinnalt üles paiskub, ei ole siiski sama, kui oleks olnud puur komeedi pinna sisse torgata. Maandur Philae ei suutnud nimelt maandumisel 2014. aasta novembris end ankurdada ja hüples mitu korda edasi, jäädes komeedil sellisesse kohta, kuhu päikesevalgust eriti ei paistnud ja seega ka aparaadi akusid täis laadida ei olnud võimalik. Edasine side maanduriga oli katkendlik ja kõiki ülesandeid igal juhul ei täitnud.

Seotud lood:

Ja nüüd, kui see neljakilomeetrise läbimõõduga kosmiline jääkamakas ise on Päikesest 573 miljoni kilomeetri kaugusel, järjest eemaldudes, oli ka selge, et ka komeedi ümber tiirlev tehiskaaslane ei jõua enam akusid laadida. Ka andmestiku saabumine Rosettast maa peale muutus juba ülimalt aeglaseks, võttes teadlastelt edasise uurimismõnu.

Niisiis täna, umbes kell 13.40 Eesti aja järgi, peaks tehiskaaslane alustama 19 kilomeetri kõrguselt laskumist komeedi pinnale, et tabada selle "pead". Kinnitus toimunu kohta peaks saabuma Maa peale 40 minutiga, kuigi instrumendid tehiskaaslase pardal lakkavad kokkupõrkel töötamast ja Rosetta kõige viimsemad hetked jäävadki aparaadi enda teada.

Philae maandumist sai küll Rosetta kaameratest vaadata, aga ühtki kaameraga kosmosesondi Rosetta enda maandumise jälgimiseks pole miljonite kilomeetritegi raadiuses. ESA pakub laskumisest küll ka otsepilti (nii palju kui see võimalik):
Vaata siit

Komeet 67P tiirleb Päikese ümber orbiidil, mis kaugeimas punktis - afeelis viib 5,68 astronoomilise ühiku kaugusele Päikesest (850 miljonit kilomeetrit, kaugemal kui Jupiter), lähimal - periheelis on komeet Päikesest 1,24 astronoomilise ühiku kaugusel (186 miljonit kilomeetrit) ehk ikkagi kaugemal kui Maa (astronoomiline ühik on üks Päikese ja Maa vaheline vahemaa). Orbitaalperioodiks on komeedil vaid 6,44 Maa aastat, ehk kauaks komeet kaugustesse ei jää, aga Rosetta poleks kogu tiiru kaasa teha suutnud.