Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja Colorado ülikooli teadlased tulid päevavalgele avastusega, et seni tundmata kiirguskilp ligemale 11 600 kilomeetri kõrgusel kaitseb meid kosmiliste "tapjaelektronide" rünnaku eest.

Van Alleni kiirgusvöönd on energeetiliselt laetud osakeste vöönd, mis lukustunud suurtel atmosfäärikõrgustel Maa magnetvälja külge, ja seda hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. Ja sellesse vööndisse põrkuvad ultrarelativistlikud (kiiruselt lähenevad valguskiirusele) elektronid sellest läbi ei pääse.

Kiirgusvööndi olemasolust meie planeedi ümber saadi selgemalt aimu 1950. aastatel peamiselt USA Iowa ülikooli astrofüüsiku James Van Alleni (1914-2006) töö kaudu, ja tema nime kannavad ka kaks NASA kosmosesondi, mis seda kiirgusvööndit tunamullu uurima saadeti.

27. novembri ajakirjas Nature ilmus nüüd professor Daniel Bakeri juhitud uurimustöö, mis tuvastas, et Van Alleni sisemise (kus domineerivad kõrge energiaga prootonid) ja välimise (kus domineerivad kõrge energiaga elektronid) kiirgusvöö vahel asub kolmas nähtamatu "talletamisrõngas" mis kord tekib, kord hajub, aga nähtavasti pakub meie planeedile kindlat kaitset kosmilise kiirguse eest.