Komeedisabast leiti etüülalkoholi, mida kasutatakse alkohoolsetes jookides ja lihtsamat monosahhariidi, nimelt glükoolaldehüüdi. Pariisi observatooriumi teadlased avaldasid oma järeldused 23. oktoobri väljaandes Science Advances.

Komeedi saba koostist õnnestus paremini uurida 30. jaanuaril 2015, kui seekordne Lovejoy komeet oli lähimal päikesele ja hakkas sabasse paiskama ka vett kiirusega 20 tonni sekundis. Ka päikese lähedus pani molekulid helendama, võimaldades tuvastada nende erisignatuure mikrolaine sagedustel.

Jutt on täpsemini komeedist C/2014 Q2,mille avastas Austraalia amatöörastronoom Terry Lovejoy, kelle nime on kandud ka mitu muud viimastel aastatel Maa vaatevälja ilmunud komeeti. Avastati see komeet eelmisel aastal Ahtri tähtkuju suunast lähenemisel.