Esialgu pidi start toimuma 5. detsembril, aga see lükati siis nädala võrra edasi. Falcon 9 on kaheastmeline kanderakett, Dragoni pardal on kasuliku koormana umbes 2,2 tonni erinevat riistvara, sealhulgas näiteks kosmoseprügi jälgimiseks mõeldud seade ning ka masin, mis toodab optilist kiudu.

Kanderakettide korduvkasutamist tähtsustava SpaceXi rakettidega on ennegi korduvalt ISS-i pardale varustust toimetatud. Varem kosmoses käinud raketi või kosmoselaevaga aga pole kunagi varem jaama varustust viidud.

Falcon 9 kanderaketi esimesi astmeid on praeguseks taaskasutatud kolm korda, esmakordselt startis kosmosest tagasi toodud SpaceXi rakett (õigemini taaskasutati esimest astet) oma teisele lennule edukalt tänavu märtsis.

Dragoni kosmoselaeva on teist korda kosmosesse saadetud ühel korral. Kordagi pole juhtunud seda, et kaks erinevat komponenti, mis mõlemal juba üks kosmoselend selja taga, koos teist korda "üles" lendavad. Lisaks pole NASA kunagi varem ühelgi varustusmissioonil niisugust raketti kasutanud, mis juba oleks kosmoses käinud.