Kes on see müstiline Peggy, kes end Saturni rõngas peidab?

 (7)
Peggy asub Saturni A-rõnga välisserval
Peggy asub Saturni A-rõnga välisservalNASA/JPL/Space Science Institute

Mõnikord on maailm imelihtne. Näed mõnda objekti, millest sa ei saa aru ja kuulutad kohe, et oled näinud UFO-t, või siis vähemalt kosmoselaeva kaugelt mujalt. Hiljem, kui suudad asjale teistkordse pilgu peale heita, avastad, et tegemist on millegi hoopis argisemaga.

Antud juhul on jutt "miskist" mis asub Saturni rõngastes ja mida teadlased jälle selgitada ei suuda. Talle on antud hüüdnimi Peggy ja seni on teda nähtud vaid tänavu 15 aprillil Saturni-satelliidi Cassini võetud fotodel. Kaamerad olid sel päeval suunatud väikesele Saturni-kuule nimega Prometheus, mis tiirleb Saturni rõngaste vahel, aga silma hakkas hoopis üks tihkem tükk Saturni A-rõnga välisserval.

Londoni Kuninganna Mary ülikooli astronoom Carl Murray, kes selle veidra objekti avastas, pani temale oma ämma auks nime Peggy, tegemist on umbes kilomeetrise läbimõõduga esemega, mis on liiga väike, et teda kuuks või kuukeseks pidada.

Piklik valge tükk esiplaanil on ilmselt Prometheus. NASA/JPL/Space Science Institute
Seotud lood:

.

Ka Cassini kaamerad suudavad saada korraliku pildi vaid asjadest, mille läbimõõt on kümme korda suurem. Saturnile uud kuud kirja panna ei saanud, näha on vaid "müra" mida see ese Saturni rõnga tiirlemisele tekitab.

Niikaua kui Cassini pole teist pilku sellele kohale heita suutnud, on ka võimatu öelda, millega on tegemist. Kas osa rõngast moodustavast materjalist on kuidagi kokku kleepunud (ka mitmed Saturni kuud on ilmselt samamoodi tekkinud) ja lumepalliefektiga kogub ta endale järjest uut materjali juurde? Või on tegemist millegi hoopis senitundmatuga?

Tavaliselt kujutame me kuud ette ju tahke kivise taevakehana, samas kui komeedid on suured jääkamakad. Ka eespool mainitud Prometheus, kuigi tiirleb kuuna Saturni ümber, on ju tegelikult suuremat sorti jääkamakas, mõõtmetega 135.6×79.4×59.4 km. Ja F-rõnga sees on Cassini registreerinud vähemalt 13 suuremat tükki läbimõõduga 27 meetrist kuni kümne kilomeetrini. Kuudeks neid lugeda ei saa.

Saturni rõngaste tekkepõhjuseks, kuna nad sisaldavad peamiselt jääd ja ka kivisemat materjali, peetakse just mõne varasema kuu purunemist, võibolla isegi vaid 100 miljonit aastat tagasi (ehk ajal kui dinosaurused juba Maa peal võimutsesid).

Samas peab Murray ka võimalikuks, et sel hetkel kui objekt Peggy lõpuks pildile jäi, ta ka tegelikult lagunes.

Cassini-meeskond on loomulikult uuest leiust vaimustuses ja kaameraid tema suunas püütakse suunata hiljemalt jaanuariks, kui sealsete kuude Epimetheuse ja Januse mõju võiks Saturni A-rõngast pisut välja venitada.