Asteroidi nimi on 2004 EW95, kirjutab Space. Taevakeha asub Maast nelja miljardi kilomeetri kaugusel. See moodustus ilmselt Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivöös, kuid visati seejärel justkui linguga oma tekkepaigast minema. Euroopa lõunaobservatoorium (ESO) ütles eile, et asteroidi praegune asukoht nii kaugel oma "sünnikohast" kinnitab teooriaid selle kohta, missugused Päikesesüsteemi algusajad olla võisid.

On teada, et varane Päikesesüsteem oli praegusest palju kaootilisem. Teoreetilised mudelid pakuvad, et algusaegadel pilluti süsteemi sisemistest ehk Päikesele lähematest piirkondadest kosmilisi kehi kaugetele orbiitidele. Nende mudelite kohaselt leidubki Kuiperi vöös süsinikurikkaid ehk C-tüüpi asteroide. 2004 EW95 kinnitab neid mudeleid, olles samuti just seda tüüpi.

Teooriatele annab tuge ka see, et Kuiperi vööst on varemgi ebatüüpilisi taevakehi leitud, kusjuures ebatüüpilisus tähendab selles kontekstis, et need objektid on ainest, mida regioonis tavaliselt ei leidu. Aga ükski senistest leiukinnitustest pole olnud nii kvaliteetne ja veenev kui 2004 EW95, ütles ESO astronoom Olivier Hainault.

Asteroidi leidis rutiinse vaatluse käigus Belfasti Queen`si ülikooli astronoom Wesley Fraser. Ta analüüsis Hubble`i kosmoseteleskoobi infot ning märkas taevakeha, mille peegeldusspekter oli piirkonda arvestades unikaalne. See viis lähemate uuringuteni.

Ehkki teadlased uurisid asteroidi kahe tundliku spektromeetriga, mis on osa ESO Väga Suure Teleskoobi (VLT) vaatlussüsteemist, oli asteroidi kohta andmete kogumine ikkagi väga keeruline – uurimuse kaasautor Thomas Puzia ütles, et tööd võib võrrelda hiiglasliku söest koosneva mäe uurimisega, mis seisab süsimusta öötaeva taustal.

Ent kuigi tumedat, tuhmi ja liikuvat objekti oli keeruline uurida, suudeti lõpuks ammutada piisavalt andmeid, et kinnitada üht fundamentaalset varase Päikesesüsteemi dünaamiliste mudelitega seotud teooriat.

Kuiperi või Edgeworth-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, kus on tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi ja kääbusplaneete. See sarnaneb Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vööga.

Vastav uurimus ilmus teadusjakirjas Astrophysical Journal Letters.