Kauge tähesüsteemi plahvatus 60 aasta pärast kujuneb uskumatuks vaatemänguks
Umbes 60 aasta pärast saab maailma elanikkond nautida tõeliselt vaatamisväärset kosmilist vaatemängu.
Astronoomid prognoosivad, et 21. sajandi lõpu eel lööb loitma kauge täht nimetusega V Sagittae, mis muutub üheks eredamatest objektidest meie taevalaotuses.
Täht võib paista isegi eredam kui planeet Veenus Maalt vaadates. Võimas efekt jääb küll suhteliselt põgusaks, kuid selle perioodi vältel pälvib V Sagittae kindlasti ohtralt tähelepanu.
Meist umbes 1100 valgusaasta kaugusel asuv V Sagittae kujutab endast tegelikult kaksiktähe-süsteemi, kuid see süsteem on väga eriline.
Sedasorti tähepaare, kus valge kääbus oma punasest kääbusest kaaslase küljest aeglaselt tähematerjali endasse imeb, nimetatakse kataklüsmilisteks muutujateks (ingl cataclysmic variable). Ajapikku koguneb „röövitud“ aines valget kääbust ümbritsevasse akretsioonikettasse, kuni täht variseb kokku ja paiskab välja jõulise energiavoo.
V Sagittae erineb aga ka tüüpilistest kataklüsmilistest muutujatest. Nimelt on see ainus teadaolev süsteem, kus kaaslaseks olev täht on massiivsem valgest kääbustähest — surnud ja suure osa oma massist kaotanud tähe jäänukist. Just seetõttu tõotab V Sagittae kokkuvarisemine kujuneda tõeliselt vaatemänguliseks.
Praegusel hetkel paistab V Sagittae meile tuhmi taevakehana, mida saab vaadelda vaid suhteliselt võimsate teleskoopidega, ent minevikus oli see veelgi tuhmim. Astronoomid analüüsisid hiljuti vanu tähtedest tehtud fotosid, mida säilitatakse Harvardi ülikooli observatooriumi arhiivis.
Kunagisi vaatluseid nüüdisaegsematega kõrvutades leidsid uurijad, et V Sagittae eredus kahekordistub iga 89 aasta tagant. See tähendab, et satelliit-täht läheneb valgele kääbustähele oodatust oluliselt kiiremini ning et süsteemi moodustanud kaks tähte põrkavad kokku ligikaudu 60 (+/- 16) aasta pärast.
Eelseisvatel kümnenditel muutub V Sagittae pidevalt eredamaks sedamööda, kuidas üha rohkem täheainet voolab valgesse kääbusesse. Viimaks tähed liituvad ja peaaegu kogu satelliit-tähelt pärinev gaas moodustab valge kääbuse ümber kihi, milles hakkab toimuma vesinikutuumade ühinemine ehk fusioon.
Teadlaste hinnangul kujuneb V Sagittae plahvatus eredamaks kui Siirius, mis on hetkel kõige eredam täht Maa taevas ja asub meist vaid u 8,6 valgusaasta kaugusel.
Astronoomid usuvad, et V Sagittae saab olema peaaegu sama ere kui supernoova oma ereduse tipul, kuid võimas vaatemäng ei kesta kauem kui umbes kuu aega. Võite kihla vedada, et sellele suunatakse peaaegu kõik maailma teleskoobid.
Astronoomid andsid V Sagittae eeldatavast käekäigust teada Ameerika astronoomialiidu 235. kogunemisel Honolulus.
