OVATION Aurora Forecast Model ehk siis virmaliste ennustamismudel rajaneb päikesetuulte mõõtmisele L1 ehk siis Lagrange 1 punktis Maa ja Päikese vahel, kus paikneb neli tehiskaaslast. Selle juures on küll vaja ka arvestada 30-minutilist ajavahet L1 punkti ja Maa vahel, mis päikesetuule tugevusest sõltuvalt võib mõnikord venida ka tunnini.

Igatahes peaks uus ennustusmudel võimaldama ennustada virmaliste esinemist polaartaevas, samas tuleb siiski arvestada, et päeval virmalisi naljalt ei näe. Punane joon ligemale tuhat kilomeetrit ekvaatori suunas peaks prognoosima, kus virmalisi näha võib.

Järgnevat kolme päeva puudutav virmaliste ennustus on nüüd üleval testi korras.

Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles "põhjakoit" ja "lõunakoit"). Üldnimetus on aurora polaris "polaarkoit". Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena, kirjutab Vikipeedia.

Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.

Eestis näeb virmalisi suhteliselt harva.