Kas tulevikus hakkame me elama gaasiplaneetide kuudel?
Alates 2009. aastast, kui tööle hakkas NASA Kepleri kosmoseteleskoop, on teadlased avastanud tuhandeid planeete väljaspool meie päikesesüsteemi, mida kutsutakse eksoplaneetideks. Kepleri teleskoobi peamiseks eesmärgiks on aga leida selliseid planeete, mis oleks sobivate elutingimustega ning viibiks oma tähtede suhtes elu võimaldavas tsoonis.
Asustatav tsoon tähendab, et planeet ei asuks oma tähest liiga kaugel (nii, et sinna ei jõuaks piisavalt tähest kiirgavat energiat ja vajalikku soojust) kui ka seda, et planeet ei asu sellele tähele liiga lähedal (nii, et täht kiirgaks energiat ja soojust liialt palju). Siiani on Kepleri teleskoobiga otsitud pigem kivise pinnasega planeete, sest just need on tõenäoliselt atmosfääriliselt ja pinnase poolest Maale kõige sarnasemad.
Nüüd on aga hakatud Kepleri teleskoobiga rohkem vaatama ka gaasiplaneetide poole. Vaatamata sellele, et gaasiplaneedid ise elamiskõlbulikud ei ole, võivad paljudel meie päikesesüsteemist väljaspool olevatel gaasiplaneetidel olla suured kuud - eksokuud, millel võivad olla inimeste jaoks sobivad elutingimused.
"Meie päikesesüsteemi kaheksal planeedil on 175 teadaolevat kuud," kommenteeris astrofüüsik Stephen Kane olukorda väljaandele phys.org. "Kuigi paljud neist tiirlevad meie päikesesüsteemis gaasiplaneetide Jupiteri ja Saturni ümber, mis ei asu elu võimaldavas tsoonis, ei pruugi see nii olla teistes päikesesüsteemides," ütles ta. "Lisades kivise pinnasega eksokuud kontrollitavate taevakehade nimekirja, on meil palju rohkem kohti, kust võimalikku elu otsida.
Praeguseks on teadlased tuvastanud 121 gaasiplaneeti, mille orbiidid on oma tähtede suhtes elu võimaldavas tsoonis. Gaasiplaneedid esinevad harvemini kui kivimitest koosnevad planeedid, kuid igaühel neist on tõenäoliselt mitu suurt kuud seega uuritavatest kuudest puudust ei tule.
Hetkel ühtegi elamiskõlbulikku eksokuud leitud ei ole.
Uurimus avaldati väljaandes The Astrophysical Journal.
