Wolf 1061 tähesüsteemile on peagi ilmuvas The Astrophysical Journalis pikemalt juttu pühendatud seoses ühe äsja valminud uuringuga. 14 (täpsemalt 13,8) valgusaasta kaugusel asuva eksoplaneedi näol on tegu meile ühe kõige lähemana selliste seast, millel elu olla võiks.

Punase kääbuse Wolf 1061 orbiidil on kolm planeeti ja Wolf 1061c avastati juba aastal 2015. Planeedi mass on enam kui neli korda suurem Maa omast ning nagu öeldud, paikneb see elusoosivas ehk Kuldkihara tsoonis. Selliseks tsooniks loetakse piirkonda tähesüsteemis, milles meie mõistes elu tekkida võiks ehk ses tsoonis asuvatel planeetidel peab olema võimalik vedela vee eksisteerimine. Selleks peavad need planeedid olema süsteemi keskel olevast tähest täpselt parajal kaugusel. Päikesesüsteemi näitel on Maal tingimused vedela vee jaoks sobivad, Marsil on aga liiga külm, Veenusel jälle liiga palav.

Teadlased uurisid nüüd seitsme aasta jooksul Wolf 1061 kohta kogutud valgusandmeid ja arvutasid eksoplaneedi Wolf 1061c orbiidi parameetreid, et teada saada, milline temperatuur ja rõhk planeedi pinnal täpsemalt valitseda võiksid.

Viimased uuringud viitavad sellele, et pigem on Wolf 1061c planeedi elutingimused sarnased niisugustega, mis valitsesid meie naabri Veenuse pinnal siis, kui see planeet oli veel väga noor. See tähendab, et Wolf 1061c pinnal võib hetkel küll vett olla, aga see ei jää sinna suure tõenäosusega kauaks, vaid aurustub kõrgete temperatuuride tõttu. Seda seepärast, et kuigi Wolf 1061c on küll elusoosivas tsoonis, asub planeet selle siseserval, oma päikesele üsna lähedal. Ja nii juhtub, et atmosfääri jõudnud veeaur tõstab planeedi temperatuure veelgi ja tekib kasvuhooneefekt.

Asja juures on veel üks konks: San Francisco ülikooli juhtivuurija Stephen Kane ütleb, et Wolf 1061c orbiit muutub üsna kiiresti, mis tähendab, et kliima võib seal üsna kaootiline olla. Ka Maa orbiit on pidevas muutuses, ent inimese elueaga võrreldes on meil need suured muudatused väga aeglased, ei ole nii, et keegi näeks oma elu jooksul kaht-kolme jääaega vaheldumisi kliima soojenemistega. Wolf 1061c puhul võib tsükliliste muutuste oluliselt suurem kiirus aga tähendada, et palav planeet võib vahepeal ka maha jahtuda ja tingimused võivad seal taas eluväärsed olla.

Üks viise, kuidas planeedi kohta rohkem teada saada, on NASA James Webbi teleskoop, mis järgmisel aastal tööle hakkab. Sellega peaks olema võimalik uurida Wolf 1061c atmosfääri olemust ja saada aimu ka sellest, kas seal tõepoolest vesi (ja elu) olemas on.