Taolist põnevat võimalust analüüsivad hiljuti ajakirjas Astrobiology avaldatud uurimuse autorid, kes portaali Space.com teatel uurivad, kas peale vana hea H2O on ka muid vedelikke, mis võiksid olla aluseks elule äärmuslikes paikades nagu Saturni jäine kuu Titaan. 

Uurijate osutusel leidub Titaanil palju süsivesinikku metaani, mis ei võimalda veepõhistel RNA- ja DNA-molekulidel geneetilist informatsiooni kanda. Vastavat rolli peaksid seega täitma mingid muud molekulid. Nende uurimus pakub välja, et mõnede maaväliste eluvormide elutegevuse aluseks võiksid olla eetrid — molekulid, mis maistes geneetilistes protsessides mitte kuidagi ei osale.

Uurimuse juhtiv autor ja Floridas tegutseva rakendusliku molekulaarse evolutsiooni sihtasutuse FfAME asutaja Steven Benner selgitas, et Titaan on vastavateks arenguteks siiski liiga külm. Benneri ja tema kolleegide välja pakutud geneetiliste molekulide olemasolu nõuaks märksa soojemat metaaniküllast maailma. Taolisele profiilile vastavaid päikesesüsteemiväliseid eksoplaneete nimetavad uurijad tinglikult „soojadeks Titaanideks“.

Teadlased kirjutasid uurimuses: „Eetrid on meie töös välja pakutud sellise korduva struktuuriga n-ö selgroona, mis ühendab üksused lineaarseteks geneetilisteks biopolümeerideks, mis võivad süsivesiniku-ookeanides toetada darvinistlikku evolutsiooni. Üheks näiteks süsivesiniku-ookeanist meie oma Päikesesüsteemis on metaanisegu-kogud Titaani pinnal.“ Uurijad oletavad, et süsivesinikke võib leiduda ka kõrgemaid alkaane, näiteks propaani sisaldavates vedelikusegudes.
Vaade Titani esialgsele maakaardile.

Benner ja kolleegid uurisid mitut tüüpi polüeetrite käitumist propaanis laial temperatuuriastmikul. Tuli välja, et need ühendid lahustuvad umbes 200 kelvinini (-73,15°C) küündivate temperatuuride juures suhteliselt hästi, kuid temperatuuride juures allpool 170 kelvinit (-103,15°C) hakkab polüeetrite lahustuvus järsult alanema. Autorid selgitasid, et seegi temperatuur on veel oluliselt kõrgem kui Titaani metaaniookeanides valitsev keskmine temperatuur 95 kelvinit (-178,15°C).

„Eeldusel, et vedelikuline etapp on kõigi elussüsteemide jaoks kriitilise tähtsusega ning et geneetilised biopolümeerid peavad darvinistliku evolutsiooni toimumiseks selles biolahustis lahustuma, annavad meie kogutud andmed mõista, et peame lineaarseid biopolümeere, mis võiksid toetada geneetilisi protsesse Titaani pinnaookeanides, otsima mujalt,“ nentisid uurijad.